 |
| Mina ja Evelin! Autor: Lehar 699, tänud pildile püüdmast! |
Pidevalt tuleb rääkida mingite erinevate hooaegade avamisest. Küll oleks hea, kui aastaringi oleks üks hooaeg, mida pole vaja ei alustada ega lõpetada.
Nüüd siis sain alustatud oma kolmanda talve jää- ja lumesurfi hooaja. Ja, ja, esimesel aastal käisin ühe korra, eelmisel 3 korda ja nüüd see hooaeg, on plaanis kogu varasemate aastate summa kokku lüüa ja ületada.
Seda muidugi juhul, kui on jää, lumi ja tuul.
Olin vahepeal täiesti unustanud, et tuult ja ilmaprognoosi tuleb jälgida. Oli kuidagi rahulik olla!
Nüüd kipuvad vennad windguru ja yrno vägisi mitu korda päevas uksest sisse. Ei saa nendest ei üle ega ümber.
Peale suurt jõuluõgimist tõin Laulasmaale unustuse hõlma jäetud surfikama koju ja seadsin oma sammud Harkule. Eelnevalt muidugi rääkisin spetsialistist kelgulaenutaja Kaleviga läbi, sest keegi teine ei oska paremini anda infot selle kohta, mis selle järve peal või all toimub ja muidugi kelgud, ilma milleta pole võimalik jääd ja lund nautida.
Ja nii ma siis olin seal kohal või oleks õigem öelda olime, sest minuga koos olid veel Andrus ja kaks tütarlast, Evelin ja Elena, kes olid suve alguses surfimaitse suhu saanud.
Ilm ei olnud kõige kenam, no seda va päikesepaistet jäi väheks ja hirmus niiskus oli õhus. Aga jää oli suht ok, kui jätta tähelepanuta Tiskre ojapoolne ots, kus võis pea kederkondini lumelöga sisse vajuda ja mis oli kokkuvõttes ikka peris vesine. Aga see ei seganud surfamist!
Esimesed tund aega oli minu käsutuses üks lühemat sorti kelk, millega olin ka eelmisel aastal sõitnud ja nii ei olnud ma väga vaimustuses mõttest, kellegiga kelk ära vahetada. Aga, et see sobis algajatele paremini, siis ma ikkagi võtsin teise.
Peab ütlema, et loen seda minu personaalse arengu alguseks, sest ma ei olnud siiani veel nii hea jooksuga kelku proovinud. Kohe nii hea oli ja selline kindlam ja turvalisem ja nii lihtne juhtida. Ei tea, mida ma siiani küll oodanud olin, aga ma tundsin, et see on täitsa mulle mõeldud kelk.
Ja nii ma siis seal sõitsin sinna ja tänna ja edasi ja tagasi.
Üht otsa tehes sattusin mõttele proovida ära suusakelgu jibe, mida olin ainult youtubest näinud ja kuulnud, et tehakse.
Algaja õnn vist, sest see tuli kohe esimese korraga mul välja. Ma pole küll kindel, kas ka õigesti ja sellise kaarega nagu vaja, aga püsti ma jäin, jalad said vahetatud ja puri flipatud ja seda kõike ilma, et oleks vahepeal seisma jäänud või jalga toetuseks maha pannud. Oujeee, nüüd ma ikka olin hirmus õnnelik, täitsa uus kelk ja kohe õnnestunud manööver.
Noh seda va rõõmu ei jätkunud kauaks, sest kui ikka üks kord on välja tulnud, siis on vaja ju kõikidel järgmistel pööret vajavatel kordadel seda sama teha. Ütleme nii, et ma piirdusin veel kahe lisa korraga, sest ühel ma lihtsalt suutsin hoo liiga maha võtta ja maha astuda, mis ei läinud enam õige harjutusena kirja ja teisel oli mu hoog vist vähe liiga kiire, purje flippamine jäi hiliseks ja ma leidsin ennast mõnuga koperdamas aasadesse, peale mida ma nii kenasti maandusin oma säärega vastu kelgu äärt, samas lohisemas kõhuli mööda jääd.
Oi kurjam, mitte, et mul kaitsmeid poleks olnud, aga need olid sellel momendil täiesti vales kohas. Või pigem oleks õigem öelda, et need olid küll õiges kohas, aga ma oskasin ikka kukkuda selle kohaga, millel kaitse puudus. Oeh, valus oli, krdima valus!
See tuletas meelde, et jää peal pole eriti mänguruumi ja tuleb olla ettevaatlik, kui mingeid pähe tungivaid ideid elluviima hakatakse.
Ühesõnaga olen ma nüüd valutava ja sinise jala omanik. Küllap paraneb ära, mitte pulmadeks, need on liialt kaugel, aga selleks järgmiseks korraks, kui ma taas jääle/ lumele saan. Seekord oli Harkul kenake hulk surfajaid. Polegi näinud neid seal sellisel hulgal korraga, aga eks mu enda kompanjonid andsid ka kenakese koguse juurde. Loomulikult ei saa jätta mainimata, et moodustamise päris kena hokimeeskonna.
Seda korda siis selliselt! Surfiaastale sai pandud korralik punkt!
Info:
Koht: Harku järv
Tuul: 4-7m/sek
Varustus: 4,0 m2 ja kelk 🙂
Aeg: 2,5h
