Unistused täituvad!
Siiani ei suuda tegelikult uskuda, et olen seal ära käinud. Nüüd, aasta hiljem, oskan seda panna sõnadesse…
See oli minu esimene reis soojale maale ja pean alustama sellest, et minu kujutluses nägi Egiptus välja suur tasane kõrb ja mitte musta värvi liivamägesid täis tipitud maa.
Olin seda reisi meeletult oodanud, alates suvest ,kui võtsin vastu otsuse, et nüüd on ka minu kord minna.
Kutsusin kaasa oma surfisõbranna Margiti ja nii me novembris lennuki peale astusime, et leida ennast 5 tundi hiljem 25 kraadisest kuumusest.
Saabudes ootas meid ees Epp, kes teatas, et täna hommikuse seisuga ei olnud meil kahel hotelli kohta, kuid õnneks oli surfiklubi boss Marco võtnud asja oma ajada ja nii me siiski hotelli saime. See oli hotell Panda ja täitsa mõnus. Ise küsimus, palju me seal üldse olime :).
Hommikuti peale sööki , juba kl pool 9, olime rannas, toolide peal siruli, ninad taeva poole. Kella 11 ajal võtsime tavaliselt surfiasjad ja läksime vee peale. Ma olin vähe sõitnud ja hetkel tean, et ma tegelikult ei kasutanud ära seal kogu vees olemise võimalust, kuid ilmselt pidi see nii minema.
Ma nägin seal ära tagurpidi kuu, sain sõita kaameliga, snorgeldada, mis pidi lõppema uppumisega, nautisin päikeseloojanguid- ja tõusu.
Surfasin nädala jooksul kokku 13 tundi. Seda on väga vähe, aga ma olen rahul, sest sõitsin 18m/sek tuulega 1,9m2 purjega, aga et ma sõitmisest eriti midagi ei teadnud, siis suutsin isegi sellise tuulega lihtsalt seilata. 🙂 Ma sain selgeks kaldalt stardi ja proovisin trapetsis sõitu. Proovisin erinevaid laudu ja purjeid. Selgeks sai, et 220l laud on minu jaoks laeva mõõtmetega.
See oli võrratu aeg ja mul on sellest fantastilised mälestused ja ma tean, et kord lähen ma sinna tagasi ja nüüd oskan ma võtta seal olemisest kogu mõnu, mida pakub mulle surfamine.
Sest surf on mu elu!
I love it!
See oli minu esimene reis soojale maale ja pean alustama sellest, et minu kujutluses nägi Egiptus välja suur tasane kõrb ja mitte musta värvi liivamägesid täis tipitud maa.
Olin seda reisi meeletult oodanud, alates suvest ,kui võtsin vastu otsuse, et nüüd on ka minu kord minna.
Kutsusin kaasa oma surfisõbranna Margiti ja nii me novembris lennuki peale astusime, et leida ennast 5 tundi hiljem 25 kraadisest kuumusest.
Saabudes ootas meid ees Epp, kes teatas, et täna hommikuse seisuga ei olnud meil kahel hotelli kohta, kuid õnneks oli surfiklubi boss Marco võtnud asja oma ajada ja nii me siiski hotelli saime. See oli hotell Panda ja täitsa mõnus. Ise küsimus, palju me seal üldse olime :).
Hommikuti peale sööki , juba kl pool 9, olime rannas, toolide peal siruli, ninad taeva poole. Kella 11 ajal võtsime tavaliselt surfiasjad ja läksime vee peale. Ma olin vähe sõitnud ja hetkel tean, et ma tegelikult ei kasutanud ära seal kogu vees olemise võimalust, kuid ilmselt pidi see nii minema.
Ma nägin seal ära tagurpidi kuu, sain sõita kaameliga, snorgeldada, mis pidi lõppema uppumisega, nautisin päikeseloojanguid- ja tõusu.
Surfasin nädala jooksul kokku 13 tundi. Seda on väga vähe, aga ma olen rahul, sest sõitsin 18m/sek tuulega 1,9m2 purjega, aga et ma sõitmisest eriti midagi ei teadnud, siis suutsin isegi sellise tuulega lihtsalt seilata. 🙂 Ma sain selgeks kaldalt stardi ja proovisin trapetsis sõitu. Proovisin erinevaid laudu ja purjeid. Selgeks sai, et 220l laud on minu jaoks laeva mõõtmetega.
See oli võrratu aeg ja mul on sellest fantastilised mälestused ja ma tean, et kord lähen ma sinna tagasi ja nüüd oskan ma võtta seal olemisest kogu mõnu, mida pakub mulle surfamine.
Sest surf on mu elu!
I love it!