Mingi aeg tagasi tekkis talumatu igatsus surfi järele. Vaatan oma asju nurgas ja ootan, et nädalad kiiremini kevade poole liiguksid. Valus on see ootamine!
Paar nädalat tagasi helistas Ints, no see minu teiste lugude kangelane ja surfivend. Küsis, et kas olen mõelnud minna jää ja lume peale proovima. No mõtteid on liikunud, aga kust ma selle aluse saan, mille peal seda proovida? Kus häda suur, seal abistajaid ikka leiab! Nii pakkus Ints välja, et laenab mulle oma kelgu, sest taglas on mul endal olemas. Sellega seoses olid mul muidugi väikesed kahtlused, sest ma kohe kuidagi ei oleks tahtnud, et mu kulla hinnaga mast vastu jääd tükkideks kukub :). Hea fantaasia mul!
Igal juhul sai sõbranna Margit ka teadlikuks talisurfist ja nii me siis täna oma sammud Harkule seadsime.
Ma ei hakka ütlemagi, et me oleme kõvasti roostes, sest pole võimalik, et purje pannakse üle 30 minuti kokku ja siis selgub, et krt mastijalg on vale pikkusega ja kogu pusserdamine hakkab otsast peale. Aga kange olen, ei läinud abi ka paluma, sest au pihta käib, ma muidugi ei tea, kas mul see üldse olemas on, aga ise me selle kokku saime. Tarisime siis kelgu ka jääle ja purje püsti hoides tundus, et läheme sellega kohe lendu. Jälle kord siis mööda panek suuruse osas. Aga kuna olime esimest korda ja asjast, kui sellisest puudus igasugune arusaam, siis võtsime nõuks panna kokku minu väiksem, 4m2 puri. Raiskasime aega mis me raiskasime, aga valmis me omadega saime.
Meie õnneks olid mõned tuntud surfarid 🙂 tulnud olusid uurima ja, et me seal nagu veidi segaduses ringi vahtisime, siis olid nad valmis meid kenasti nõu ja jõuga abistama. Aitäh!
Esimene “triip” lõppes väikese kukkumisega, kuid see ei vähendanud soovi edasi proovida.
Ja nii me seal Margitiga koos 3,5 tundi seilasime. Sain tõelise kaifi osaliseks ja lisaks teadmise, et kui ma jääl julgen kiirust arendada, siis ei tohiks see vees enam kartust tekitada.
Minu meelest võib nüüd kevad oma teosammul tulla, sest ka jääl ja lumel surfamine suudab ootamise valu leevendada!
Muideks, peale seda triibutamist tundus kolmandal korrusel asuv korter kui kuu peal olevat ja supilusikas tõstes tonni raskune.
Aga hing on erakordselt rahul! Tänud sulle, kes sa leiutasid purje ja erinevad alused, millega surfata!
Krista Margit
Kui nüüd mõni kelgumeister satub lugema, siis me oleme huvilised omandamaks endale isiklikke kelke :)!