“Ennast kiitmast ma ei väsi, kui mul surf on käsil..”17.08.2009

Jummel, ma arenen või mis iganes selle kohta peaks ka ütlema!
Igal juhul sain ma õnnistatud järjekordse eriti hea surfi päeva poolt. Sõbrad müttasid Püünsis juba päeval, mina töörott olin sunnitud kuulama vaid rõõmust pakatavaid telefonikõnesid sellest, kuidas nad hullavad. Püüdsin selle kõige juures säilitada usku Tuule jumalasse, et ehk ta on ka siis olemas, kui kell viis kukub ja ma saan samuti sinna kihutada.
Kihutamise käigus pidin tegema otse loomulikult oma surfitaksoga avarii, sest normaalne inimene roolis ei mõtle ju sellest, kui suur tuul võiks olla hetkel, kas jänes on merel ja millise purjega oleks mõistlik peale minna. Õnneks jõudsin elusalt ja tervelt kohale. Mere ääres sasis tuul mõnuga puudelatvu ja tavapärase minuna oleksin pannud neljase purje kokku, aga miski tont minu sees arvas, et kuna ma suutsin Roostal laine ja 6m- se tuulega toime tulla, et siis katsetan viiest. Mõistus tõrkus küll selle otsuse vastu, aga lubasin endale ju, et aitab vingumisest ja isegi kui panen puusse otsusega, siis mõned triibud jaksan ikka teha.
Uhh, see mis nüüd järgnes oli liiga hea, et olla tõsi. Ma küll alguses puhkasin peale igat triipu, sest keps hakkas all kiirusest veidi värisema, aga tunne, no see on kirjeldamatu. Ma ei ole varem sellise rahuga mööda vett lennanud. Ikka on väike kartus olnud, et kuidas selle kaadervärgi oma all seisma saan ja juhtimine on olnud ka ligadi logadi. Nüüd siis olin ma ülirahul ja õnnelik! No pautimine ei tulnud küll välja, aga tuhka sest, kõik muu oli ju super. Kuna ma olin kaldal ka eelnevalt lõvikonservi söönud, siis julgusest puudust ei tulnud ja teisel sõidutunnil avastasin, et nüüd teen ajalugu ja proovin veel kord, mis tunne on seilata mõlemad jalad aasas. Olin ettenägelikult tagumised aasad kodus suuremaks teinud ja pean mainima, et see oli täpselt õnnestunud. Tagumiste aasade kasutamine tõi esmalt kaasa kõva kursi muutuse ja leidsin ennast laua vööriga täpselt vastu tuules saamata aru, mil viisil ma nüüd siis peaksin ennast uuesti õigele kursile saama. Väikese mõtte ja jalgade töö kaasabil sain siiski suht kiirelt aru, mis moodi peaks asjad olema ja ajalugu sai tehtud. Minu surfikarjääris on pööratud uus lehekülg. Peab jällegi ütlema, et miks ma seda küll varem ei proovinud? Sain sellega kätte eriti mugava glissi asendi trapetsis ja enam ei pidanud ma võitlust pideva katapuldi tundega. Käed ei väsinud ja jalad ei läinud krampi, kiirus seevastu kasvas usinalt :). Tegelikult hakkas mind tohutult huvitama, et mis see kiirus siis on, mida ma seal arendan. Peab vist Hardcoreilt omale miski kella külge hankima. Üks kergemat tüüpi katapult tuli ka ära ja mõned korrad leidsin ennast purje alt, kuid kokkuvõtvalt oli see kõik ääretult meeldiv. Lisaks harjutasin jälle kaelast saadik veest lauale saamist, nimetage seda siis kaldalt või veestardiks.
Peale 2 tundi müttamist oli mõistlik veest välja minna, sest polnud ei purje ega lauakandjaid kuskilt appi võtta ja kasutada oli vaid enda kondi- ja lihasmass. No sain hakkama, kuigi juba vaikima hakkav tuul tahtis jalust rabada.
Oeh, milline mõnus õhtu ja ajaveetmise vorm see surf ikka on!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 7-8m/sek
Laud/ puri: SBKT 122L, GP 5,0m2
Aeg: 2 h