“Püünsi võlud” 20.07.2010

Täna toimus minu jaoks oodatud veiniõhtu Pirita surfiklubis. Kirjutaksin meeleldi sellest, kuidas ma seal koos imetoredate inimestega veini mekkisin ja juustu nosisin, aga näed, mitte kui üht rida ei tule selle kohta. Siin kohal minu ülisuured vabandused korraldajate ees, sest kui minu suguseid petiseid st kohale mineku lubajaid palju on, kes tegelikult ei lähe, siis võib juhtuda, et üritus põrub läbi.
Mida tarka ma siis tegin selle asemel? Tegelikult ma kuni Piritani sõites olin kindel, et ma pargin oma auto ja lähen teen väikese snapsi, aga teel olles helistasin oma tütrele, kes Pirital Surfiklubis töötab ja küsisin, et palju puhub? Tema vastus oli kahjuks selline, et piduri pedaali asemel vajutasin kõvemini gaasi oma ja avastasin ennast Püünsist.
No Margit, va suur üritusele mineja oli ka ennast hoopis Püünsisse sättinud ja selliselt me siis seal toimetama hakkasime. Tema muidugi oli juba vees, sest tema viljeleb oma puhkust. Ka täna oli päris palju rahvast ja seega pidin parkima teise nn paadisilla juurde. Mis mulle seal väga sümpaatse mulje jättis, oli niidetud muruplats, kus oli ääretult mugav rigada ja kui ma olin eelnevalt arvanud, et seal kivide vahel on kehva vette minna, siis tegelikkuses selgus, et seal polegi kive ja on mõnus liivane põhi. Vot sulle siis eelarvamusi!
Tänane tuul jäi küll alla eelmisele päevale, aga pakkus siiski naudingut ja glissi triibud tulid kenasti. Igatsesin küll Urmase laua järele, aga et ta oli oma asjad juba kokku pakkinud, siis pidin enda omaga sõitma. Ja no pole tal häda miskit, ajab asja ära küll.
Täna sai siis jälle kuni lootsijaamani kimatud, aga vaat sealt edasi ei taha kohe kuidagi minna. Soov on, aga julgus jätab vist maha. Oleks siis, et kellegagi koos, kes turvaks ja annaks kindla tunde, et isegi seal kaldast kaugel on julge olla. Aegna vajaks ju üle vaatamist! 🙂 Aga küllap ma jõuan ja veestart ka vaja enne selgeks saada. Seda ma seal harjutasin ka, aga kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ei tule välja ka miskit. Ei tea, kas teadmine, et vesi üle pea on, võtab kõik oskused ja tekitab hirmukrambi? Igal juhul ma loodan, et Kristjan mulle veestarti õpetades ka kuidagi veehirmu ära võtab. Raske saab see olema, aga eks ta on omamoodi surfiõpetajast võlur, kes oma oskuste ja kogemustega teised ka oskama paneb. Nii, et oleks nüüd vaid sõiduilmasid ja kaua ma endale antud lubadusi edasi lükkan?
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 6-7m/sek
Laud/ puri: enda omad 5,0 ja 122
Aeg:2h