Üks päev nägin ma Virgot! No ma näen teda ikka, kui merel käin, aga siis pole mahti juttu vesta. Seekord siis kohtusime mitte merel ja oli aega. Mõtlete, et mis see Virgo nüüd siia puutub ja kuhu see jutt üldse suunatud on? Olgu siis öeldud, et jutu peategelaseks juhtus olema veestart, mille käigus Virgo tundis huvi, kas ma ikka valdan seda? Pidin häbist maa alla vajuma, hea, et seisin asfaldi peal. Sest vastuseks oli, et ei , ma ei oska veel. Selle peale oli Virgo väga üllatunud ja arvas, et tuleb teha mulle kaldal väike õppetund. No olin ise sellega ka päri ja eks see veestart kummitab mul juba teist aastat.
Tegelik jutu point on aga selles, et peale seda vestlust andsin omale lubaduse, et selle hooaja lõpuks valdan ma seda selliselt, et ma enam ei pea purje venitama, kui peaksin sügavas sisse käima. See aga tähendas, et pean lõpmatuseni harjutama.
Leian aga mina selleks alati õige aja, ikka siis, kui ilmad külmad ja vesi kah maha jahtunud. Nii siis seadsin sammud Püünsi poole ja mõtlesin, et mitte ainsamat triipu, vaid ainult veestardi harjutused. Nii ma seal kaelast saadik vees siis punnitasin oma starte. Peab ütlema, et tahtejõud on üks suur jõud ja viib vajadusel ka edasi. Mõni, kes seal pealt vaatas, võis ilmselt mõelda, et mida ma korraldan, sest nii kui ma lauale sain, sõitsin paar meetrit, viskasin purje vette ja alustasin otsast peale. Kulus poolteist tundi mõistmaks, et nii kaua kuniks mul jalad kas või varvastega põhja ulatuvad, saan ma iga kell purje veest kätte ja kõikidel katsetel lauale. Nii igaks juhuks lasin ennast ka laua ja purje paremaks tundmaõppimiseks ja juhtimiseks lihtsalt vees vedada. Loomulikult mäletasin ka Virgo sõnu, kes ütles, et see pole ju veestart, et seda võib ka kaldaltstardiks nimetada, et veestart hakkab ikka seal, kus enam jalad põhja ei ulatu.
Nüüd siis olin seal oma arusaamadega, et kaldaltstart on mul enam vähem pro ja läksin sügavale.
Tee või tina, aga vat mina sealt veest seda purje kätte ei saanud. Punnita või ära punnita, aga kui ikka oskust pole ja teadmisi, siis võidki sinna seda tegema jääda. Sain suht kiirelt aru, et ilma õpetussõnadeta pole mõtet seal hulpimist jätkata.
Õpetajat aga ei olnud kohe võtta, seega pühendasin ülejäänud aja mõnulemisele. See tähendas edasi tagasi glissamist, ikka nende va punaste poideni ja siis tagasi. Igasugused jutud sellest lootsiijaamast on ajanud hirmu nahka :). Nii ma siis sinna Aegna alla ei saa, kuigi hirmsasti tahaks, põnev ju!
Lisaks olin võtnud plaani, et pean saama iseendast mõned glissipildid jäädvustatud ja nii sundisin Andruse kaldale ja kaamera taha. Olin tulemustega päris rahul. Sain materjali, mida eelnevate aastatega võrrelda. Pildi eest välja lubatud rumm jäi ka perekonda, mille ise ära lahendame :).
Igal juhul üks ütlemata hea päev täis rõõmu ja rahulolu!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 7-8m/sek
Puri, laud: GP 5,0M2, SBKT 122L
Aeg: 4h
