Oeh, kus minul tuleb nüüd alles seda võõrkeelset sõnavara! See on see, kui eesti keeles ei tea sõna seletusi või kas neid üldse iga asja kirjeldamiseks olemaski on?
Igal juhul oli meil eile tähtis päev ja puudus vähe sellest, et ma oleksin selle kuskil söögikohas või siseruumides veetnud. Õnneks sai mere ja tarkuste tagaajamine minust võitu ja püüdsin ka Andruse mõtted kenasti looduse rajale lükata ja nii me siis läksime jälle Laulasmaale Kristjani juurde Surfikooli.
Eks minu mõte liikus muidugi suunal meri võrdub vesi, mille peal harjutada ja ei saanud ilusat õhtut niisama raisku lasta. Tarisin kõik oma nodi kaasa ja otsustasin need üldse edaspidi sinna jättagi, sest kui mu plaan vähegi vett pidav on, siis tahaks kõik õhtud edaspidi seal veeta. Jah, Arcticsport jääb ühest kliendist küll suveks ilma, aga usun, et ega see neid eriti morjenda!
Alguses kohale jõudes tundus, et polegi kedagi, aga rannale lähemale jõudes nägime päris mitut purje edasi tagasi siksakitamas.
Et aega mitte raisata, panin kiirelt riided selga ja läksin vette. Küsite, et mis mõttes ma oma varustuse kokku panekust ei räägi? No Kristjan andis mulle taas ühe praami oma laevapargist ja ka purje, nii, et pääsesin väga lihtsalt ja väikese ajakuluga.
Millest siis õhtu koosnes?
Et olin Kristjanile varemalt näidanud oma RYA raamatust asju, mida ma tahtsin selgeks saada, siis ta tegi ettepaneku, et õpiksin clew firstis sõitma, enne, kui hakkan õppima clew first beachstarti.
Ta muidugi uuris, kas ma üldse olen varemalt selliselt surfanud, aga kus ma siis olen? Muidugi pole.
Nii ta siis näitas vees ette, kuidas see asi peaks käima ja andis ülesandeks, et ühele poole sõites harjutan clew firsti, teen tacki ja siis tagasi ning siis jälle tacki ja taas clew first, et ei hakkaks igav ja ei muutuks asi väga üksluiseks.
Tegin siis selliselt paar tiiru ära, kui tundsin, et 225 l laud on kerge kui lind ja liigub absoluutselt iga õrna puudutuse peale risti. Nii palju ma ikka surfist juba jagan õnneks, et aru saada, see asi pole teps mitte õige, sest ühte praami ei ole võimalik nii lihtsalt liikuma panna. Ja no saingi selguse majja- uim oli minekut teinud!
Seda siis esimest korda minu surfi ajaloos. Küll on hea, et ma ainult põlvist saadik vees olin sellega.
Igal juhul hakkasin siis tuldud teed tagasi sammuma ja leidsin uime üles. Helkis teine kenasti vee seest mulle vastu. Korjasin selle üles ja Kristjan pani selle uuesti alla, sest see oli lihtsalt lambist ära tulnud, ei trööbanud mööda kive.
Minu manöövrid said jätkuda!
Peab mainima,et 225 l laua juhtimiseks ilma sverdita kulub päris palju energiat, sest see kurjam kipub hirmsasti külg ees lainega kaasa minema ja allatuult ära kanduma. Aga ega ma jonni ei jäta ja oli see ka hea laua juhtimise tehnika õppimiseks, sest ma võtsin seal seilates vastu otsuse, et ma põhimõtteliselt ei hakka kuskilt tagasi jalutama, vaid seilan ikka punktist a punkti b ja siis uuesti a-sse tagasi ilma kõndimata. “Walk of shame” võib jääda kellegile teisele!
Mingil hetkel ma vees olles tundsin, et mul on juhe koos ja ma ei suuda nagu enam aru saada, mis pidi ma seda purje pean üldse käes hoidma või mida tegema, et see oleks clew first asendis. Läksin siis randa tagasi ja Kristajn küsis mult lihtsalt, et kas Sa tead, et mida Sa just tegid? Ma ütlesin, et ei, ma ei saa enam üldse aru, mida ma teen seal vees. Selle peale ta naeris ja ütles, et selle tiksumise ajal olin hakkama saanud duck gybiga või midagi taolist, pean uuesti üle küsima, sest see nimetus ei jäänud mulle isegi meelde. Ma ei olnud kindlalt mõistuse juures, sest ma ei saanud isegi aru, millest ta rääkis, aga no kui ma hakkama sain mitte teadlikult, siis vist tasuks ehk teinekord panna rohkem tähele, mida ma üldse vees teen.
Et mind veel rohkem segadusse ajada, siis ta avaldas arvamust, et peaks meile, mulle ja Andrusele veel helicopter tacki kah õpetama. Mõned terminid kõlavad just täpselt nii ulmeliselt nagu see just seda ongi, aga eks põnev ju ka!
Aga minu jaoks oli seda kõike ilmselgelt liiga palju, kuigi ma vahepeal harjutades tundsin, et see suur laev mu all hakkab mul mugavustsooniks muutuma ja, et ilmselgelt oleks aeg oma laua peale üle kolida.
Selle teadmisega ronisin ma veest välja, sest kook ja kuum tee ootasid rannas sööjaid joojaid.
Kõikidega koos sai siis seal mõnusalt keha kinnitatud, aidatud Kristjanil kõik staff kokku pakkida ja seejärel ilusa päikeseloojangu saatel õhtuga hüvasti jäetud!
Jah, oli jälle mõnus olemine!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 4-7m/ sek
Varustus: 225l RRD, 4,0 Rebel
Aeg: 1h
Igal juhul oli meil eile tähtis päev ja puudus vähe sellest, et ma oleksin selle kuskil söögikohas või siseruumides veetnud. Õnneks sai mere ja tarkuste tagaajamine minust võitu ja püüdsin ka Andruse mõtted kenasti looduse rajale lükata ja nii me siis läksime jälle Laulasmaale Kristjani juurde Surfikooli.
Eks minu mõte liikus muidugi suunal meri võrdub vesi, mille peal harjutada ja ei saanud ilusat õhtut niisama raisku lasta. Tarisin kõik oma nodi kaasa ja otsustasin need üldse edaspidi sinna jättagi, sest kui mu plaan vähegi vett pidav on, siis tahaks kõik õhtud edaspidi seal veeta. Jah, Arcticsport jääb ühest kliendist küll suveks ilma, aga usun, et ega see neid eriti morjenda!
Alguses kohale jõudes tundus, et polegi kedagi, aga rannale lähemale jõudes nägime päris mitut purje edasi tagasi siksakitamas.
Et aega mitte raisata, panin kiirelt riided selga ja läksin vette. Küsite, et mis mõttes ma oma varustuse kokku panekust ei räägi? No Kristjan andis mulle taas ühe praami oma laevapargist ja ka purje, nii, et pääsesin väga lihtsalt ja väikese ajakuluga.
Millest siis õhtu koosnes?
Et olin Kristjanile varemalt näidanud oma RYA raamatust asju, mida ma tahtsin selgeks saada, siis ta tegi ettepaneku, et õpiksin clew firstis sõitma, enne, kui hakkan õppima clew first beachstarti.
Ta muidugi uuris, kas ma üldse olen varemalt selliselt surfanud, aga kus ma siis olen? Muidugi pole.
Nii ta siis näitas vees ette, kuidas see asi peaks käima ja andis ülesandeks, et ühele poole sõites harjutan clew firsti, teen tacki ja siis tagasi ning siis jälle tacki ja taas clew first, et ei hakkaks igav ja ei muutuks asi väga üksluiseks.
Tegin siis selliselt paar tiiru ära, kui tundsin, et 225 l laud on kerge kui lind ja liigub absoluutselt iga õrna puudutuse peale risti. Nii palju ma ikka surfist juba jagan õnneks, et aru saada, see asi pole teps mitte õige, sest ühte praami ei ole võimalik nii lihtsalt liikuma panna. Ja no saingi selguse majja- uim oli minekut teinud!
Seda siis esimest korda minu surfi ajaloos. Küll on hea, et ma ainult põlvist saadik vees olin sellega.
Igal juhul hakkasin siis tuldud teed tagasi sammuma ja leidsin uime üles. Helkis teine kenasti vee seest mulle vastu. Korjasin selle üles ja Kristjan pani selle uuesti alla, sest see oli lihtsalt lambist ära tulnud, ei trööbanud mööda kive.
Minu manöövrid said jätkuda!
Peab mainima,et 225 l laua juhtimiseks ilma sverdita kulub päris palju energiat, sest see kurjam kipub hirmsasti külg ees lainega kaasa minema ja allatuult ära kanduma. Aga ega ma jonni ei jäta ja oli see ka hea laua juhtimise tehnika õppimiseks, sest ma võtsin seal seilates vastu otsuse, et ma põhimõtteliselt ei hakka kuskilt tagasi jalutama, vaid seilan ikka punktist a punkti b ja siis uuesti a-sse tagasi ilma kõndimata. “Walk of shame” võib jääda kellegile teisele!
Mingil hetkel ma vees olles tundsin, et mul on juhe koos ja ma ei suuda nagu enam aru saada, mis pidi ma seda purje pean üldse käes hoidma või mida tegema, et see oleks clew first asendis. Läksin siis randa tagasi ja Kristajn küsis mult lihtsalt, et kas Sa tead, et mida Sa just tegid? Ma ütlesin, et ei, ma ei saa enam üldse aru, mida ma teen seal vees. Selle peale ta naeris ja ütles, et selle tiksumise ajal olin hakkama saanud duck gybiga või midagi taolist, pean uuesti üle küsima, sest see nimetus ei jäänud mulle isegi meelde. Ma ei olnud kindlalt mõistuse juures, sest ma ei saanud isegi aru, millest ta rääkis, aga no kui ma hakkama sain mitte teadlikult, siis vist tasuks ehk teinekord panna rohkem tähele, mida ma üldse vees teen.
Et mind veel rohkem segadusse ajada, siis ta avaldas arvamust, et peaks meile, mulle ja Andrusele veel helicopter tacki kah õpetama. Mõned terminid kõlavad just täpselt nii ulmeliselt nagu see just seda ongi, aga eks põnev ju ka!
Aga minu jaoks oli seda kõike ilmselgelt liiga palju, kuigi ma vahepeal harjutades tundsin, et see suur laev mu all hakkab mul mugavustsooniks muutuma ja, et ilmselgelt oleks aeg oma laua peale üle kolida.
Selle teadmisega ronisin ma veest välja, sest kook ja kuum tee ootasid rannas sööjaid joojaid.
Kõikidega koos sai siis seal mõnusalt keha kinnitatud, aidatud Kristjanil kõik staff kokku pakkida ja seejärel ilusa päikeseloojangu saatel õhtuga hüvasti jäetud!
Jah, oli jälle mõnus olemine!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 4-7m/ sek
Varustus: 225l RRD, 4,0 Rebel
Aeg: 1h