Igakord ei kehti ütlemine “Tahtmine on taevariik, saamine on iseasi”. Vahel võib minna selliselt, et tahtmine on taevariik ja saamine sünnib!
Täna just nii läkski!
Olen hakanud aja kokkuhoiu mõttes riietuma kalipsosse juba kodus, et kiirelt kohe peale tööd Laulasmaale kohale jõuda ja vette saada. Läks küll selliselt, et purje rigades tuli jutelda juhuslike inimestega, kes tundsid surfi vastu huvi, kuid see aeg pole raisatud, kui inimesed lõpuks ka ise proovima tulevad.
Ühesõnaga õnnestus mul siiski kõigele vaatamata kella seitsmest vette saada.
Algselt tundus, et tuleb üks rassimise õhtu, sest tuult kippus väheseks jääma, aga õnneks oli see eksiarvamus ja seda oli siiski harjutamiseks piisavalt.
Ma räägin kogu aeg harjutamise juttu, aga ma ei saa sinna ka miskit parata ja pean siin kohal tänama oma tuttavat surfarit Punamütsikest, kes juba 3 aastat tagasi ütles, et käi rohkem vaikse tuulega harjutamas, siis tulevad oskused.
No, ma võtsin teda nüüd alles kuulda ja seda ka tänu sellele, et ma ise suure ringiga sellele mõttele jõudsin.
Ei saa ju kohe lambist kõikide teiste tähelepanekuid tõepähe võtta.
Tänasesse menüüsse kuulus mul taas fast tack, clew first position, jibe ja tamtararaaaaa ja trummipõrina saatel alustasin clew first beachstardiga.
Lisaks kõigele ma käisin umbes kilomeeter alla tuult ära kandunud tüdrukuid õpetamas ja sain tagasi vastu tuule kurssi harjutada, sest meie surfikool rannas, asus täpselt vastu tuult ja mina ei hakka ju ometi sellist jalutuskäiku ette võtma.
Ütleme nii, et oli päris huvitav siksakitada ja tackitada ja teha kivide vahel rajasõitu ja jõuda selle tulemusel täpselt soovitud sihtpunkti.
Selle peale ma muidugi marssisin veest välja ja kõndisin otsejoones Kristjani ja Andruse juurde ja ütlesin lihtsalt: “Kiitke mind nüüd, sest ma olen ju jube tubli!”. Nad jah konstateerisid fakti, et ma ei olnud sammugi kõndinud. Ma ise olin ulme rahul oma juhtimise tehnikaga ja sellega, et tegelikkuses sain selle käigus ikka kümneid kordi tacki teha.
Rohkem ei hakanud ma nii eemale seilamisega vaeva nägema ja tegin oma harjutusi kalda all edasi.
Kristjan näitas clew first beachstarti ja siis oli kord minu käes selle tehnika kallal järama hakata.
Esimene kord läks aia taha, sest ma ei saanud lauale ja üldse mitte aru, mis suunas see laud olema peab ja kuidas täpselt puri käes. Teine katsetus lõppes purjega vees peale lauale saamist, sest ma ei taibanud õigel ajal purje keerutada õigesse suunda. Kolmanda katse pidasin ma vapralt vastu ja see tuli välja, küll suuresti laual kõikudes ja tasakaalu hoides. Neljandaks korraks olin ma aru saanud, millal purje keerata, kus jalgu hoida ja kuidas üldse manööver peaks välja nägema. Jah, ma olin väga rahul! Eriti rahul muidugi siis, kui Kristjan kiitusega kitsi ei olnud, sest tema meelest on minu pingutused hakanud vilja kandma.Ma kontrollin purje paremini ja minu tasakaal ja laua juhtimine on kõvasti paranenud.
Ta küll muidugi mainis, et kui ma siiani olen teinud umbes 100 tacki, siis oskamiseks tuleks neid teha 500.
Nii, et nagu Te aru saate, siis mu harjutused vees jätkuvad, sest peale selle 400 tacki tuleb veel lisaks ilmselt samas koguses jibe ja muid asju teha, et need lõpuks muskli mällu talletuksid. Ja vot siis, siis lähen ma neid tugeva tuulega proovima, ja ilmselgelt ma ei saa siis nendega hakkama, sest kõva tuulega käivad need kümme korda kiiremas tempos. Aga nagu öeldud, üks sammuke oskamisele on lähemal!
Jah, ma olin tõeliselt rahul tänase õhtuga ja üldse, kui ilm on nii võrratu, siis tuleb seda ära kasutada!
Küll on hea, et ma olen rõdukas, sest vastasel korral oleks mind peale tööd tabanud ilmselgelt muruniitmine või mõni muu tegevus, mis ei lase hobiga tegeleda.
Tahtmine on taevariik ja saamine tuleb, kui väga tahta!
Ja muuseas tuleb öelda välja tõde, et ma olen sellel hooajal surfanud juba rohkem, kui eelmise hooaja mais ja juunis kokku!
Ja õhtud peale surfi on lihtsalt võrratud!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 4-5m
Varustus: 122l/ 4,0m2
Aeg: 2h
