19.05
Lennukist maha astudes oli täitsa rõõmus olla, no esiteks seetõttu, et sai tuldud nautima kuuma päikest ja kõvasti puhuvat tuult. Mõlemad olid olemas. Saabudes sihtkohta selgus, et tuul puhub, aga nii kõvasti ja koos väga ülisuure lainerulliga kaldal.Rõõm hakkas veidikene taanduma, sest selleks ma ei olnud sinna mitte läinud, et vaadata, kuidas vees asju lõhutakse. Seega siis otsustasime ära teha oma poeskäigud ja võtta aega kohalike asjadega tutvumiseks.
Siiski pean kohe kirjatüki alguses tooma välja selle, et meil oli kaasas üks hulljulge surfipoiss Taavi, kes hoidis terve reisiaja meie surfilippu kõrgel ja käis surfamas ka siis, kui normaalsed otsustasid peitu minna.
Ühesõnaga kasutas ta ka esimesel päeval võimalust mere ja tuuleoludega tutvumiseks ja see info, millega ta naases, oli rohkem, kui jube. Tema jäi oma sõiduga rahule, küll aga kavatses meri meile täiega keerata, sest selgus, et see jube murdlaine ei kavatsegi paari päeva jooksul kuskile kaduda. Ja tuul, mida otsima mindi, oli nii kõva, et ühelgi meist sinna asja ei olnud.
20.05
Reisi teine päev vastas siis oma ennustusele ja nii me siis lihtsalt piilusime, mida meri teeb. No kees üle, kohe päris tõsiselt. Seega sai hommikupoolikul tehtud tutvust ümbruskonnaga. Aga oleks siis, et kuumalaine, aga tõsine 17 kraadi tuli ikka ära. Õhtupoolikul ässitas Taavi meid SUP-idega merele minema.
Noh, kui juba kamp merelapsi on kohale tulnud, siis pole vahet, millega sinna merele minnakse. Mina, kes ma siis olin Kosil imeilusat ilma ja siledat vett nautinud, ei kujutanud muidugi ette, mida ma seal vees tegema hakkan. Instruktaazi siiski saime, sest osad polnud kunagi SUP-iga vees käinud.
Krt, see SUP on üks raske masinavärk ja ma olin täitsa läbi, kui ma seda tassides vee äärde jõudsin. Vaatasin siis veidi pealt, mis moodi teised vette lähevad ja kuidas neil õnnestub. Ajas ikka naerma küll, et omaarust nagu ujuvad hullult ja rabelevad, et lainetest üle saada, aga laine toob nad täpselt samasse kohta tagasi. Järelikult see ujumise tehnika ei aita. Passisin siis veel seda, kuidas supid koos inimestega pesumasinas keerlesid ja otsustasin leida vähe väiksema rulliga koha ja minna ka proovima. No olen selline natike ettevaatlik. Kasutasin pesumasinast läbisaamiseks suht lihtsat viisi, põlvitasin supi keskele ja hakkasin aerutama. Esimene manööver kukkus muidugi läbi, sest kui ikka supi vöör otse lainesse ei läinud, olid koos lainega küliti. Tere tulemast tagasi kaldale! Proovisin siis uuesti. Nüüd õnnestus juba päris kenasti ja täpselt otse lainesse sihtides, sai sellest ka läbi. Olin juba päris kaugele saanud ja tundus, et murdlainet enam pole, kui olin vastakuti seinaga. Ma ei tee nalja, sest põlvitades supi peal ja vaadates endast kolm korda kõrgema laine poole, mis hakkab kohe Sinu peale murduma, oli jubedam, kui see, mis kalda all toimus. Ma ei hakka isegi mitte teesklema, et mul polnud hirm nahas. Oli küll, sest teades, kui palju see veemass kaalub ja mis jõud sellel on, ei olnud mul vähimatki tahtmist seda läbi elada. No, kas keegi küsis mult, mida ma tahan? Kui ise oled nii segane, et vette ronida, siis tuleb ise ka tagajärgedega tegeleda. Otse loomulikult ei olnud mul sellest veemassist pääsu ja oi kui rõvedalt jube oli selle sees keerelda, suure hooga kalda suunas. Noh, jäin ellu ja läksin uuele katsele. Nüüd muuseas, peale seda kohutavat kõhutäit soolast, sain aru, et kui sein on paistmas, tuleb ots ringi keerata jaa oodata, kuniks see Sind enda peale haarab. No nii sai päris pikad liud tehtud. Kalda all muidugi kiilus sup vööriga kaldasse kinni ja siis tulid uperpallid iseenesest. Tundub, et mu tehnika oli hea, sest teised hakkasid samamoodi põlvitades lainetest üle rühkima. Päris ausalt öeldes kestis see möll ainult tund aega, sest mina isiklikult lihtsalt ei jaksanud seal kauem olla. Siiski oli see absoluutselt lahe ja väärt kogemus ja kuidagi kadus see kõige suurem hirm pesumasina ees ära.
Pole hullu, kui tuulesurf jääb tegemata! Tuleb olla loov ja teha muid tegevusi!
