21.05
Seda me siis harrastasime peaaegu terve päeva.
Õhtu poolikuks hakkas päike vaikselt paistma, kuid, et klubi oli juba suletud, siis ei õnnestunud sellel päeval ei suppida ega teha muid asju. Taavi vist küll käis vees, aga teised mitte. Ootused olid suunatud järgmistele homsetele, kui laine ennustus ja tuule ennustus juba normaalsemaid numbreid näitama hakkasid.
22.05
Osa seltskonnast otsustas minna Barcelonaga tutvuma, kuna laine ikka murdis ja tuul oli päris kõva. Päikesest pole mõtet isegi rääkida. Et me siiski tahtsime väga uskuda, et kõik ilmanäitajad ei pane pambust, siis tegime ühe väikese matka poodi ja olime tagasi täpselt selleks ajaks, kui päike tuli välja. Sai siis vähemalt veidike nina taeva poole ennast praetud, et kuidas Sa muidu puhta lumivalgena koju lähed.
Õhtu poolikul läksin jälle SUP-iga möllama. Seekordne möll kestis pool tundi, sest mina ei tea, mis vägi sellel lainel on, aga sellega lihtsalt pole võimalik võidelda. Tegelikult tabasin ma ennast keset seda möllu, supi ja minu jala küljes oleva nööri puntrast, mis oli mulle ümber kaela haakunud. Ja no uskumatu, aga sup võib ka elupäevad lõpetada, kui see laines suure hooga lendu läheb. Võitlesin siis seal rulli sees väheke surmahirmul, et nüüd tõmbabki ümber kõri kokku, aga ei, sain õnneks sellest jamast vabaks ja läksin lihtsalt kaldale. Kohutav kogemus ja pole mõeldud ikka niisama lulli löömiseks. Aga igal juhul tekkis mul pöörane soov proovida tõelist laine surfi. Kuigi ma jah ei tea veel, mis valemiga ma üldse laineteni jõuan, kui mulle vee all olla ei meeldi 🙂
Tundub, et sellest reisist hakkab saama supi reis, aga mitte surfi oma! 🙂
