Eile, peale surfamist ja asjade kokku panemist, istusin autosse ja messisin Andresele, et saada infot, millal võin laua remonti viia. Koju minnes tassisin esmalt laua tuppa kuivama, et niiskus sügavamale laua sisse ei imbuks. Laud pesurestile, ots alla poole ja lahtise akna juurde. Hinges oli kahjutunne, aga ka mõte, et ikka juhtub, sinna pole midagi parata. Ja lõppude lõpuks ei tohi asjadesse selliselt kiinduda nagu mina seda teen. Vot siis ongi paha olla, kui midagi juhtub.
Vahepeal olin saanud Andreselt vastuse, et võin juba homme laua tema kätte viia. Uhh, ma hingasin kergendunult!
Hommikul panin laua autosse ja päeval toimetasin laua Andrese juurde. Eks ma raalisin oma peas mõtet, kust ma nüüd laua saan selleks ajaks, kui laud remondis. Lasin läbi pea erinevaid võimalusi ja otsustasin Piritalt laenutada, kui muud üle ei jää.
Pean ütlema, et mul on igal aastal oma nn surfikangelane, lisaks minu enda Andrusele, kes mind kuidagi aitab, õpetab! Ja kuigi mu hooaeg on alles väga, väga alguses, siis ma võin juba kõlava häälega välja öelda, et sellel hooajal on selleks Andres Barabanov!
Huvitav miks, eksju? Teate, kui Sa viid laua parandusse ja parandaja tunneb muret, millega ma sõidan, kui laud katki, siis see näitab ühe inimese väga suurt headust. Kui aga parandaja pakub enda isiklikku lauda sõitmiseks, siis see on nii uskumatu, et ma ei oska seda isegi kirjeldada. Ühesõnaga, ma olin südamest üllatunud sellise pakkumise üle ja otse loomulikult täiesti sillas, et mind nii palju usaldatakse. Ausõna, ma siiani tegelikult natuke ei usu seda, aga laud on minu käes ja mul ei jää sõitmata. Minu jaoks on see tõeliselt üllas tegu!
Õhtul siis peale tööd ootas Püünsi.
Tuul oli päris tugev ja mul oli kaasas ainult viiene puri. Panin selle siis nii planguks, kui sain. Aitasin teistel ka asjad kokku panna ja läksin vette. Võõras laud, on võõras laud ja tahab harjumist. Oma õpilastel ma ei luba künda vees, aga just seda sama ma ise natuke aega harrastasin. Käitub see freewaveikas ikka vähe teistmoodi, kui mu enda oma. Käima sain muidugi kiirelt, aga see va puri käis mul lippadi lappadi ja oli nii üle, et ma ei julenud suurt kiirust isegi mitte arendada. Sõber Urki oli just kaldale läinud ja kuna ma ei olnud sellel laual väga kindel, millega sõitsin, siis läksin nillisin Urmaselt tema Mistralit. Vahepeal ma muidugi selgitasin seda, mis purjedega suured mehed peal olid. No 5,3 oli! Naerukoht oli ka siis, sest mina olin oma viiesega ja meie kaalu vahe on umbes pool.Viisin teise laua kaldale ootama ja läksin nii huvi pärast veel proovima, et mis saab. Mistralit olen varem kasutanud ja see ei tundunud nii võõras. Tegin mõned väga ülepurjestuses triibud ja otsustasin selle komejandi lõpetada. No täna ei olnud minu päev ja eks see teadmine, et pole enda lauda käepärast, ajas kah vähe karva turri.
Igal juhul sain ma siiski tunni seal edasi tagasi kolistatud ja ma olen siiralt tänulik, et mulle anti võimalus merele minekuks! Minu jaoks on sellel hooajal heategu 2014 võitja selgunud!
Ja kui keegi veel ei tea, kes on Andres Barabanov, siis ma võin öelda, et ta on Eesti parim surfilaudade parandaja ja kui ma ei eksi, siis ka ainus ja kui Su laud läheb katki, siis ära hakka seda ise käkkima, vaid vii see spetsialisti juurde!
Teda võib leida Mustamäe tee 44A, Tallinn,
|
andres@surfmaniac.com:+3725207696
|
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 10-14m/sek
Varustus: 5,0m2, 115 F2 freewave, 116 Mistral
Aeg: 1h