“Võimlemistund” 10.07.14

Sain oma kullakallikese remondist kätte, no nagu uus! 🙂
Täna oli vaja minna proovima, mida tähendab kirde tuul Kakumäel. Terve punt oli juba kohal, kui mina peale tööd laekusin. Andrus ja Allar olid veest väljas ennast päikese käes soendamas. Nende arvates pidin panema neljase purje, kuna tuul olla nii raju. No panin siis neljase kokku, kuigi mõtlesin, et parem üle viiene, kui neljane. No see selleks, kui raju, siis raju.
Ma ei tea, mis muga viimasel ajal lahti on, armununud ei saa olla, sest see tunne on kestvalt juba viiendat aastat, aga ma kogu aeg unustan ja kaotan oma asju. Seekord siis avastasin oma rõõmuks, et uim, mida ma arvasin omal autos olevat, ei olnud seal mitte. No ma jõuan jälle selleni, et kontrolli, kontrolli, kontrolli ja ära lihtsalt arva! Lase terve tsekklist läbi pea ja puuduta igat eset, mida kotis vaatad ja millest mõtled.
Õnneks oli Andrusel kaasas teine uim, mis sobis minu lauale ka. Panin siis selle alla ja läksin vette. Andrus ja Allar aitasid asjad mere äärde viia. Eks oleksin ka ise hakkama saanud, aga mis nad ikka tühjade kätega kõnnivad :).
Esimene triip ja suht selge, et neljane oli täitsa vale valik. Okei, puhangus sain käima ja glissata ja vahepeal oli isegi üle, aga see polnud see päris õige ja hea tunne. Tegin siis veel mõned otsad ja mõtlesin, et lähen küsin oma õpilaselt tema viiese purje. Kuna tal oli sellega veidi raskusi, siis ta vahetas heameelega oma viiese minu neljase vastu. Oih, no muutus oli märgatav. Tõmbas korralikult ja isegi, kui oli puhang liiga tugev, siis oli uks lahti ja rapsimist vähem. Mu neljane puri on ikka hirmus närviline loom :). Tegelikkuses olid need sõidutingimused ikka täiesti haiged, sest lootust ühtlasele tuulele ei olnud. Mida ma õppisin sellel korral oli see, kui ruttu peab ennast aasadesse saama ja kui palju kiiremini nendest välja, et mitte selili vette kukkuda, kui tuul ei puhu. See oli üks korralik võimlemisetund, sest iga puhangu järel oli tuule auk, siis jälle peaaegu üle puhang ja jälle tuule auk. Eks mul sai peale poolteist tundi siiber ka sellest. Aga kuna glissi olin saanud, siis oli magustoit selleks õhtuks käes, olgu need olud siis sellised nagu nad on. Ja oma laud on oma, nii hea ja nii turvaline!
Info:
Koht: Kakumäe
Tuul: 0-12m/sek
Aeg: 1,5h
Varustus: 4,0m2 Gaastra Manic, 5,0m2 RRD Evolution+ oma laud ja mingi “imelik” F2 race uim, selline raske ja kobakas 🙂