Igal hommikul, kui ma ärkasin, kuulatasin ma esmalt, mis mere ääres toimub. Tavapäraselt oli lainekohin tuppa kosta. Täna hommikul oli kummastav vaikus, mida tuli oma silmaga vaatama minna. Kujutate ette, ei olnudki enam rulli, vaid ilus sile vesi. No jah, tuult ka ei olnud.
Kl 11- ks, kui klubi avati, oli juba märke ka tuulest ja nii läksime me kõik surfihuvilised asjaga tutvuma. Ei hakanud pikalt mõtlema, vaid võtsin rendi kolmeks päevaks, sest prognoos oli suhteliselt hea ja nii oli ka rahakotile soodsam.
Meile tehti klubi kodukorra tutvustus, räägiti ära ranna ja sõidualaga seonduv ja siis võis hakata juba valmis pandud asju mere äärde vedama. Mõnusad inimesed on seal Mistralis tööl, aga samas, ega ma ei tea ka ühtegi mitte mõnusat surfiga tegelejat. Ok, mõned on, aga las see olla! 🙂
Et olin sellel hooajal esmakordselt vees, siis nagu ikka sabistasin ja võtsin igaks juhuks väiksema purje 4,5 ja 120 l Fanatic Gekko. Peale paari meetrit sain aru, et täiesti ämber puri ja lohistasin selle surfiklubisse tagasi. Võtsin oma elus esimest korda pikemaks sõiduks, kui üks triip, 5,4m2 purje. Laud muidugi loopis mind korralikult ja olin unustanud, kui kõrgele võib ühe laine pealt lendu tõusta ja siis sealt uuesti täie hooga alla sadada. No ühesõnaga see ei olnud väga mugav ja kuna merel oli siiski laine, suhteliselt harjumatu tihedusega, siis nii kindluse mõttes jäin selle juurde. Ma ei olnud valmis sisse kukkuma. Küll aga kukkus pauti tehes puri päris mitu korda vette ja vot siis mulle tundus küll, et mul on käeotsas miljon kilo. No nii raske oli see taglas.Sõida siis veel kergete asjadega, teeb hellikuks ära. Aga ma ei vingu, sest 4 päeva passimist on kehvem, ükskõik mis tingimustest merel. Nii ma siis seal oma meelest kihutasin, ise jumalast väsinud, sest esimene kord ja juba asjade tassimisest väsid ära.
Poolteist tundi ja ma olin täiesti küpse. Siiski ülimalt rahul, sest surfipäeva võis kirja panna.
Mis mulle, või ma usun meile kõikidele täiega pinget pakkus, oli see, et PWA poisid, kes hakkasid kogunema võistluste jaoks, kihutasid merel meiega koos. Uskumatu silmailu. Käisin nende varustust vaatamas ja ausõna panin näpud ka külge, sest mitte iga päev ei näe selliseid laudu, millega need vennad sõitsid. Sõidutehnikast ma igaks juhuks ei räägi, sest nii nagu nemad sõidavad, pole ma näinud veel kedagi teist sõitmas. Jah, ma olin keset seda iseenda kihutamist justkui post, millel oli sees tagurpidi käik.
Info:
Koht: Hispaania, Golf de Rose
Tuul: 6-10m/sek
Aeg: 1,5h
Varustus: 4,5m2 North Volt, 5,4m2 North Volt, 120 l Fanatic Gekko 2014
“Elu kisub lilleks!” 23.05.14
Leave a Reply