Täiesti ajuvaba on see, mis moodi üks surfar suudab ise oma surfiõhtud nässu keerata. Ma olen lausa ehe näide sellest, mis moodi üks surfar keset hooaega mõelda ei tohi.
Millest ma siis seekord Teile pajatan?
Eks ikka sellest, kui ilus oli ilm oma kodu rõdult vaadatuna ja kuidas see mõjutas mu otsust, panna omale selga suvistesse tingimustesse mõeldud kalipso. Jah, just nimelt suvistesse, aga mis meil siin hetkel toimub?
Jaaa, see norrakas näitas ka, et tuult ei puhu, mis tähendas samuti, et ma ei hakka kaldast väga kaugemale minema ja teen oma tavapäraseid harjutusi. Ja kokkuvõtteks võib öelda, et kõik, mida ma olin õhtuks plaaninud, jooksis vastu taevast, sest puhus! Täitsa uskumatu tüng, onju?
Nii, et siis puhus, päike oli poolenisti pilve taga ja külmavaresest mina olin riietanud ennast nagu beibe talvel, võimalikult nappidesse riietesse. No anna mõistust, ausalt!
Ma korra juba mõtlesin, et ma panen omale surfimantli selga vette minemiseks, sest ausalt, nii külm oli.
Aga kuhu Sa selle mantliga ikka jõuad? Pole ju mingi nähtamatuks tegev ega midagist.
Vot ja selliselt läksin ma siis vette, sest oli lootust, et saab glissata. Mingi tarkuse natuke oli minus siiski säilinud, sest panin oma lauale õige uime alla.
Ja oh seda toredust, tuul puhus jälle sellisest suunast, et ma juba teadsin, et merel, kohe päris kaugel, on suured kollid mind hirmutamas. No olidki, aga täna tahtsin ma olla kangust täis ja eirata, et nad seal olemas on. Päris hästi see muidugi ei õnnestunud, sest kui koll sust ikka täiega üle veereb või Sinu alla juhtub jääma, siis võib juhtuda, et laud nende manöövrite peale kas hullu lennu teeb või siis Sind lihtsalt küliti kallutab.
Õnneks, ma ütlen õnneks, sain ma nendest jagu ja ma nautisin oma esimest väga korralikku sõidupäeva sellel hooajal.
Oojaaa, ma küll kangutasin seal veidi ja olin pidevalt nagu vedru, kes peab kuidagi tekkinud pingeid leevendama, aga ma sain ka glissata, kohe nii mõnusalt ja hästi ja need triibud, need olid kohe peris magusad, st siis pikad, nii, et sai ennast mõnusalt trapetsisse toppida ja proovida oma asendit võimalikult heaks sättida. Jah, ma ei pannud igal otsal jalgu aasadesse, aga see polnudki väga segav asjaolu, sest olulisem oli minu jaoks proovida glissata nii, et lauanina taevas poleks. Ja minu tackid, mida ma polnud veel sellistes oludes proovinud? Kaks tükki lõppesid sellega, et puri oli vees ja ma ise tegin tiira taara, proovides päästa seda, et ma sisse ei kukuks. Ei kukkunud, aga õiget tacki sellest ka ei saanud. Küll aga edaspidiste ajal liigutasin ennast kiiremini ja püüdsin leida vees nende tegemiseks rohkem sellised kohad, kus kollid vähe väiksemad olid. Ja ma muidugi sajatasin seal ka korralikult ja vandusin, et rsk, täna Te minust jagu ei saa ja ma Teie kiuste ei kavatse sisse kukkuda ega surfamist pooleli jätta.
Noh daamilikkusest polnud jälgegi, aga võimalik, et merejumal Neptunile hoopiski meeldivad kanged naised, sest hakkama ma seal sain. Need kollid seal Laulasmaal pole võrreldavad nendega, mis on tavaliselt Püünsis või Topul või siis pigem oleks õigem öelda, et sellised, milledega ma harjunud olen ning seetõttu oli see taaskord väga heaks kooliks ja edaspidi ma ilmselt enam väga ei põe, kui nad seal jälle lahti lastud on.
Tulles nüüd selle normaalse Eesti suve temperatuuri juurde, siis peale seda, kui mul põlvest saadik vees laine üle pea käis ja vesi krae vahelt sisse pääses, ei olnud mul enam suurt valikut, et mida ette võtta või võtmata jätta. Ma olin sunnitud lahkuma, sest külmast kanged käed värisesid ja mu hammaste vahelt kostis samuti imelikku klõbinat. Nii, et siis üks kaunis kena õhtu sai suhteliselt kiire lõpu. Ja ehk oli see ka õige, sest hommikune bodypumpi trenn oli ka kindlasti osalised jõuvarud endale saanud.
Siiski loen ma selle õhtu vägagi korda läinuks, sest 1,5 tundi pidevalt edasi tagasi glissamist oli andnud tõelise rahulolu tunde. Külmatundest sain ma lahti kuuma vanni ja tassitäie teega….Ja ma kindlasti ei ole enam nii loll, et lähen keset ilusat suve merele suvise kalipsoga, need ajad on nüüdseks minevik!
Kaldal võttis mind vastu vaid lause-…” Ma ei räägi Sinuga enam!”…..
(see tähendas seda, et Andrus oleks saanud samuti sõita, aga jättis oma asjad koju, kuna tuult ei lubanud!) 🙂
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 7-8m
Varustus: 122l/ 5,0m2
Aeg:1,5 h