Hiiusurfilaager

Käisin, nägin, olin, tegin… mida siis täpsemalt?
Peab mainima, et ilm oli absoluutselt ääretult ilus, jah, tuult ei olnud nii palju, kui hing oleks ihaldanud, aga kes see siis ikka surfilaagrisse surfama läheb? 🙂
Müts maha võistlejate ees, kes sellistes oludes suurepäraselt hakkama said ja minu imetlus eraldi kuulub Annelile, kes on umbes samat kasvu nagu mina, kuid rassimise poolest kõvasti tublim, kui ma ise. Minna ikka 7m2 purjega punnitama, no olen ka proovinud, aga ei pea seda punnimist nauditavaks tegevuseks. Nii, et tubli, väga tubli tidrik!
Ja eks ta innustas mind nüüd küll rohkem suuremat purje proovima, aga eks näis, kas ma ikka lähen seda raskema vastupanu teed. Kuigi, kui mõelda, et ma tahan hirmsasti formulat proovida, et siis oleks see nagu suure asja väike algus:). Nii kaua ma lihtsalt loen teiste blogisid ja tunnen rõõmu nende tegemistest minu jaoks korteri suuruste kamadega!
Vahel võib ju lubada endale ka pealtvaataja ametit!
Aga laagrist veel – käisime sellel ajal Kärdlas ja selle käigus siis avastasime sellised surfikohad nagu Otikas ja Lehtma. Ütleme nende kohta nii, et kui teisel pool saarenurka oli tuuletu ja sile vesi, siis nendes kohtades puhus kohe mõnusalt ja laine rullis ka kenasti ennast kaldasse suure mürinaga. Et meil asjad Mangus laagris olid, siis polnudki muud, kui tõdeda, et kohad on nähtud ja edaspidi me teame, kus sealkandis peale minnakse.
Laagrisse tagasi jõudes sai tuuletutest oludest võitu siiski soov minna surfama, sest no mis surfilaager see muidu oleks? Tuul puhus ma ei tea, mis suunast ja vahepeal ei puhunud üldse. Igal juhul sain ma kõigele vaatamata paaril korral väga mõnusalt glissi oma nn suure purjega ja korraks tunda ka seda, mis juhtub, kui suure hoo pealt lihtsalt lambist tuul ära kukub. Jah, ma käisin hetkega koos purjega seliti sisse, sest ma ei mäletanud enam, et sellisel momendil tuleb ikka ise purjele toeks olla, mitte vastupidi. Ma surfasin päris kaugel kaldast, tundub, et hirm väga sügava vee ees ja kaugel kaldalt olemisest hakkab veidi taanduma. Lisaks puhus tuul suhteliselt maa poolt, nii, et sain teha hunnikus paute ja grüssamist. Ma millegi pärast olen alati kindel, et ma suudan enam vähem sinna välja seilata, kuhu ma tahan, tulgu see siis läbi mis tahes oskuste. Seega siis kulus tunnike mõnnatamisele, rassimisele ja muidu olemisele.
Jah, tore oli! Ja lõppakord laagrile olid muidugi bandid! Fantast!
https://picasaweb.google.com/kristakarik/Hiiusurf121408

Info:
Koht: Mangu laht, Hiiumaa
Tuul: ca 6m?
Kamad: ikka enda 5,0m2 ja 112l
Aeg: 1h