“Isehakanud instruktorid kogunesid Varblas” 30.05-01.06.14

Nüüd on see lõpuks käes- võimalus saada Eestis ametlikult surfiinstruktori staatus. Pole vaja matta välismaale uippu suuri tuhandeid, et siis Eestis koolitama hakata. Samas ma siiski mõtlen ka selle võimaluse peale veel.
Sõitsin Epu juurde Varblasse esimest korda. Teel olles arvasin end eksivat olevat, sest ega mul siis nii udupeenet telefoni pole, mis teeotsa kätte näitaks. Tuli google omale mällu talletada ja selle järgi kohale saada. No tee numbrid ei vastanud küll sellele, mis kirjas oli ja eks see mind ka vähe eksitas, aga kohale ma sinna sain. Selline mõnusalt Hiiumaa ja kodu tunne oli. Enne pärale jõudmist haarasin omale tee äärest ühe piibelehe, et kevad ikka täies mahus kopsudesse tõmmata, oeh, oli vast uimastav ja hea!
Olin esimene jõudja ja Epp kasutas kohe juhust ning pani mind toimkonda. Ega ma vastu ka ei olnud, maalaps nagu ma olen, mul käed asju tehes otsast ära ei kuku. Toimetamise käigus sai tehtud suppi, käidud imetlemas päeva vanust varssa, tehtud rabarberikooki ja seatud ennast Epu juures sisse.
Riburada pidi jõudsid ka teised kohale. Tere Argo, Tarmo, Lise ja Jaano!
Vahepeal jagas Epp meile õppematerjalid tutvumiseks ning siis algas testimine. Test vajas teadmisi erinevatest õppemeetoditest, suhtlemisest ja kõigest olulisest, mida üks koolitaja peab teadma. Ütlen ausalt, et kui ma poleks varemalt olnud tuttav inglise keelse materjaliga, siis oleksin olnud vähe jännis, sest need õpetamisemeetodid ja kõik muu oli selline teisejärguline, mis tuleb nii öeldes iseenesest ja millele ei pööragi tavaolukorras väga tähelepanu. Kõigele vaatamata mulle endale tundub, et läbisin testi kenasti, sest olin käinud just ka treenerite koolitusel, kus antud teemat käsitleti. Seega ei olnud asi võõras.
Peale testimist kontrollis Epp vastuseid ja pidasime elava arutelu küsimuste ja vastuste teemal. Oli, mida arutada, sest läbi selle jõudsime erinevate koolitusi puudutavate kitsaskohtadeni ja teemadeni, mis on hästi, mis halvasti. Hilisel õhtutunnil loositi välja kõikidele järgmise päeva õppeteemad ning seejärel oli aeg minna kallistama tekki ja patja.
Järgmise päeva hommik algas Jaano juhendamisel võimlemise ja metsasörgiga. Peale hommikusööki alustasime oma koolituspäeva materjalide ettevalmistamisega. Me kõik saime kehastuda instruktoriks ja algajateks õpilasteks. Mina sain teema, mida algajatele Eesti koolitustel ei õpetata ja ma pole seda teemat ka kunagi väga kellegile õpetanud, lihtsalt mõned juhised. Ja ma ei arvanud, et see isegi võiks üldse jutuks tulla ja nii ei olnud ma seda ka varasemalt ei väga lugenud ega jälginud, no edasijõudnute teema. Nüüd ma siis olin paraja portsu otsas, sest pidin esmalt enda jaoks kõik väga selgeks tegema ja siis alles sain hakata seda kellegile teisele edasi andma. Teemaks oli loovimine! Jah, ma olen ise väga kõva loovija, aga eks Sa anna see materjal edasi ka kellegile arusaadavas keeles. Ma alati valmistun koolitust tehes ja tavapäraselt kirjutan materjali läbi, et millest ja kuidas ma räägin, mida juurde näitan ja ega see kord polnud ka erinev. Väljaarvatud tõsiasi, et pidin ise selle asja õpetamise selgeks õppima. No närv oli sees, sest ega nalja sinna tegema ei mindud. Me kõik, ükskõik kui pikaealised koolituskogemused ka kellegil olid, võtsime asja väga tõsiselt. Meie koolitajate etteasted võisid alata. Tehti kuivatrenni ettenäitamist maal ja siis vees. Olime 5 tundi vees, kus õpetasime, õppisime, saime juhendeid ja tagasisidet. Tõeliselt konstruktiivne päeva veetmise viis. Jopedes ja mütsides oli muidugi suht naljakas surfata, aga vähemalt ei hakanud külm.
Õhtusöögil arutasime taas kõik õpitu ja tehtu läbi ja loosisime välja järgmise päeva teoorialoengute teemad.
Olin andnud Epule lubaduse, viia läbi väike venitusharjutuste treening. Peale õhtusööki oligi  aeg selleks käes. See oli minu täiesti esimene kord ja ma pabistasin veidi. Mõtlesin, et kuidas ma mäletan kõiki harjutusi, mis ma olin kavasse pannud ja ega ma ei puterda. Harjutusi tehes sai endale selgeks, et aja jooksul, mis jäi harjutuste vahele, jõudis kenasti välja mõelda juba järgmise. Eks ma olin seda kava veidi kodus Andruse peal treeninud ka mõned korrad, aga no naljakas on kodus kõva häälega rääkida ja ise harjutusi teha.
Tagasiside oli hea ja olen ka ise rahul, et millegi uuega jälle hakkama sain.
Hilisõhtused tunnid veetsime Jaano poolt välja võlutud kitarrihelide saatel. Oli selline mõnus ja hea olemine.
Hommik algas Lise juhendamisel võimlemisega, seejärel hommikusöök ja siis õppematerjali ettevalmistama. Olgu öeldud, et materjali omandamine käis Purjelaualiidu poolt tellitud ja Epu poolt ettevalmistatud õppematerjali alusel. Ei mingit isetegevust!
Minu teemaks oli seekord õige surfikoha valik. Olen sellest palju rääkinud ja nii ei tekitanud antud teema mingit probleemi.
Päev möödus taas olles instruktor ja õpilane. Peale koolitust saime tagasiside oma õpetamisele, oskustele, tegemistele. Ise sain lisaks palju infot, mida analüüsida. Oli põnev jälgida teisi koolitamas.
Minu jaoks oli muidugi veidi veider olla koolitusel koos minu enda õpetajaga, aga kust need uued ikka peale kasvavad, kui mitte meie endi sulest!
Ma olen igati tänulik selle ettevõtmise ja korraldamise eest, sest see andis mulle palju mõtteainet, kuidas asju veel paremini teha! Suur tänu EPL ja Epp Hunt!