Ühel veebruari päeval sain ootamatu kõne EPL- i Tõniselt, kes tuli lagedale pakkumisega, millest ei osanud isegi und näha. Kõne jooksul olin veidi kahtlev, aga ettepanek, mis tehti, tundus vägagi ahvatlev. Siin kohal võib muidugi öelda, et hüppasin vette mulle täiesti tundmatus kohas.
Selleks, et mitte tundmatus ära uppuda, asusin innukalt asja kallale.Peab ütlema, et mina, kui emotsioonide pealt kirjutaja, olin veidi raskustes tekstidega, millest ma väga midagi ei teadnud. Sellele vaatamata on need valmis ja mulle endale tundub, et mitte kõige hullemas vormis. 🙂
Ma ei kirjuta pikalt sellest, kuidas 2,5 kuu jooksul loomisprotsess toimus oma edu ja tagasilöökidega, aga olen ääretult tänulik neile, kes sellele kaasa aitasid. Siiski pean ütlema, et vahel on mõistlik mitte liiga palju kontrollida, sest selle käigus võivad õiged asjad valeks muutuda ja ülipüüdlikkus hoopis kätte maksta. Nii nt õnnestus Saaremaa Surfiklubi õiged kontaktid valede vastu vahetada. Selle apsu pärast minu siirad vabandused neile!
Kui Sa nüüd veel pole mõistnud, millest ma siin pajatan, siis jutt käib selle aastasest ajakirjast Surf 2014, mille toimetajana ma kätt proovida sain.
Nii palju, kui on lugejaid, nii palju on ka selle kohta eri arvamusi ja pole kunagi olemas varianti, et kõik oleksid rahul!
Kõikidele, kes soovisid ajakirja lehekülgedel osaleda, anti see võimalus. Osad osalejad olid aktiivsemad, teised vähem ja nii sai see just selline nagu ta on.
Olgu teistega, kuidas on, aga mina olen tehtuga rahul. See võttis tõsiselt palju aega ja vaeva, kuid saadud tarkused ja kogemused kuluvad kindlasti tulevikus ära.
Olen väga tänulik EPL- ile pakutud võimaluse üle, mis on kirgastanud minu teadmisi ja tegemisi Eesti surfielu vallas. Tänusõnad ka lohesurfi esindajale Kerli Ottile, kelle abil said ajakirja kõik selle teema tekstid ning kõige suurem tänu ja kiitus kujundajale Annika Valknale, kes andis ajakirjale täiesti uue näo!
Mõnusat ajakirjaga tutvumist ja minu blogi “Delfi kommentaarium” on kriitikale avatud! 🙂