“Kõige kõige kõigem…” 06.07.13

Kui ma oleksin teadnud…. Kui ma oleksin teadnud…
Esmalt olin ma sõnatu, olen tegelikult siiani, sest nii raske on kirjeldada neid emotsioone, mis mind täna valdasid.
Otsus minna Püünsisse, otsus rigada üles viiene puri ja hakata proovima, kuidas mu uus laud tugeva tuulega toimetab. Kõik need otsused olid nii õiged, et pean päris tõsiselt ütlema, et minu jaoks on olnud see tänane päev mu surfikarjääri headuselt kolmas või, kui jätta välja mu esimesed sõidud, sõidu alustamised eelmise lauaga, siis on see mu karjääri üldse kõige, kõige parem päev. Minu jaoks on alanud tõeline surfiajastu!
Miks ma nii ütlen?
Ütlen seetõttu, et laud, mille ma endale soetasin, on nii perfektne ja täiuslik, et ma ei oskaks enam paremat soovida. Nende mõnede tundide jooksul, mis ma Püünsis edasi tagasi sõitsin, ei, ma kihutasin, nende käigus sain ma praktiliselt teise triibuga selgeks kõik selle, mida ma olin terve eelmise aasta teoorias lugenud. Absoluutselt kogu asend, laua veepinnale toomine, jalaaasades jalgadega mängimine, et laud oleks paralleelselt veega ja mitte nina taeva poole, kogu taglas endast taga pool ja teate mis, uks kinni ja mõlemad jalad aasas.
Jumal, kui lihtne on surfata, kui sinu all on selline laud!
Need toodrid, need tulid seekord nii kiiresti lähedale, et isegi mõte Aegnale jõudmisest tuli hetkeks kõne alla. Ma siiski seda veel sellel esimesel korral ette ei võtnud, aga sellise tempoga arenendes võib nüüdseks kõike juhtuda.
Lauale, trapetsisse, esimesse aasa, glissi, tagumisse aasa, see kõik toimus meetritega ja oi, kui hästi ma ennast tundsin, sest paljud, kes vees olid, tiksusid niisama. Hämmastav, kui suur vahe võib olla laual ja laual. Ma loodan, et ma seal oma ropendamisega kedagi ära ei hirmutanud, sest ei ole päris ilus, kui tütarlaps keset vett täiega ropendab, et täitsa persses, kui hea laud! Vabandust eksole, ebasündsate sõnade pärast, aga ma lihtsalt ei suutnud leida paremat viisi oma emotsioonide välja ütlemiseks.
Ja oi, kuidas ma väsisin, kohe selliselt, et ma peale igat edasitagasi triipu lihtsalt puhkasin. Ma ei tea, kas adrekas oli nii kõrgel või mis see oli, aga ma olin ikka täitsa läbi sellest kiirusest ja kihutamisest. Ja mu tackid, need tulid ka sellise tuulega välja. Alguses küll natukese kohmakalt, aga iga korraga järjest paremini.
Ja kartulipõld ei ole üldse nii põld, kui laud õigesse asendisse saada, ei põruta jalgu ära.
Oeh, ma olen nii üliväga rahul ja tänan jumalat, et ta lõi need keegid, kes on RRD laudade loojad, eriti minu laua oma! Ja ma tean, et 7-9m/ sek tuult, on kõikidest kõige parem vahemik, mida ma oma viiesega naudin! Täielikult minu päev!
Ma olen tõesti ülivõrdes rahul!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 7-10m/sek
Varustus: Gaastra Pilot 5,0m2. RRD Firemove 100 l
Aeg: 2,5h