Kas ma teadsin, mida tänane päev toob?
Ilmselt mitte ja kohe kindlasti ei ole võimalik seda kirjeldada, kuid ma siiski proovin.
Puhus tuul ca 7 – 10m/sek. Minu jaoks päris esimene kord minna sellise tuulega vette.
Panin oma 4m2-se kokku ja siis see algas….
Kaldalt stardi tegemine lõppes mitmed korrad sellega, et puri lendas lihtsalt vette, kuna mu muskel ei suutnud seda hoida. Lõpuks, kui ma lauale sain ja purje tuulde, siis hakkas juhtuma selliseid asju, milleks ma valmis ei olnud…
Ma teadsin, et glisseerima tähendab seda, et laud tõuseb vee pinnale ja justkui lendaks…
Seni ei olnud seda minuga veel juhtunud. Nüüd siis äkki leidsin ma ennast keset vett kihutamas sellisel kiirusel, et mul oli hirm nahas. Minu ainuke mõte oli, et mis moodi ma suudan selle kupatuse seisma saada, sest ma tõesti kartsin :). Juba hakkasid kivid lähenema ja ainuke normaalne variant tundus olevat see, et puri nätaki vette visata. Seda ma muidugi tegingi. See lõppes loomulikult sellega, et prantsatasin ise samuti sinna. Püsti saades tirisin oma laua lähemale ja istusin sellele ja loksusin lainte sees ja mõtlesin, et mis see nüüd siis oli?
Et kas see ongi glissamine?
Pidin uuesti proovima, aga jalad värisesid.
Veidi vees rahunedes tegin uue katse. Samas olin suutnud ka välja mõelda, et kui sõita üles tuulde, siis peaks hoog väiksemaks minema, seega ei tohiks enam olla suur probleem hoogu vähendada.
Nüüd siis proovisin teadlikult, mis on glisseerimine.
Ma usun, et mu rõõmuhõisked olid Rootsi kuulda, sest tekkinud tunnet pole võimalik kuidagi kirjeldada, no Virgo ütleb selle kohta, et see on nagu orgasmi saamine või midagi selles suunas :)! No kuna ma orgasmi saades hirmu ei tunne, siis peab lootma, et see edaspidi glissates ka üle läheb :)….Aga, et tegu on siiski surfiblogiga ja mitte seksi omaga, siis kirjutan surfist edasi…
Kahjuks pean mainima, et iga triibu lõpus pildusin ma endiselt purje vette, sest sellisel kiirusel juhtimisest ma enam ei räägi. Ma sõitsin ilma jalaaasadeta ja käte abil, sest trapetsis sõites oli tunne, et ma ei suuda üldse lauda juhtida…no pean mainima, et ma olin lõpuks krdima väsind :)…
Ilmselt mitte ja kohe kindlasti ei ole võimalik seda kirjeldada, kuid ma siiski proovin.
Puhus tuul ca 7 – 10m/sek. Minu jaoks päris esimene kord minna sellise tuulega vette.
Panin oma 4m2-se kokku ja siis see algas….
Kaldalt stardi tegemine lõppes mitmed korrad sellega, et puri lendas lihtsalt vette, kuna mu muskel ei suutnud seda hoida. Lõpuks, kui ma lauale sain ja purje tuulde, siis hakkas juhtuma selliseid asju, milleks ma valmis ei olnud…
Ma teadsin, et glisseerima tähendab seda, et laud tõuseb vee pinnale ja justkui lendaks…
Seni ei olnud seda minuga veel juhtunud. Nüüd siis äkki leidsin ma ennast keset vett kihutamas sellisel kiirusel, et mul oli hirm nahas. Minu ainuke mõte oli, et mis moodi ma suudan selle kupatuse seisma saada, sest ma tõesti kartsin :). Juba hakkasid kivid lähenema ja ainuke normaalne variant tundus olevat see, et puri nätaki vette visata. Seda ma muidugi tegingi. See lõppes loomulikult sellega, et prantsatasin ise samuti sinna. Püsti saades tirisin oma laua lähemale ja istusin sellele ja loksusin lainte sees ja mõtlesin, et mis see nüüd siis oli?
Et kas see ongi glissamine?
Pidin uuesti proovima, aga jalad värisesid.
Veidi vees rahunedes tegin uue katse. Samas olin suutnud ka välja mõelda, et kui sõita üles tuulde, siis peaks hoog väiksemaks minema, seega ei tohiks enam olla suur probleem hoogu vähendada.
Nüüd siis proovisin teadlikult, mis on glisseerimine.
Ma usun, et mu rõõmuhõisked olid Rootsi kuulda, sest tekkinud tunnet pole võimalik kuidagi kirjeldada, no Virgo ütleb selle kohta, et see on nagu orgasmi saamine või midagi selles suunas :)! No kuna ma orgasmi saades hirmu ei tunne, siis peab lootma, et see edaspidi glissates ka üle läheb :)….Aga, et tegu on siiski surfiblogiga ja mitte seksi omaga, siis kirjutan surfist edasi…
Kahjuks pean mainima, et iga triibu lõpus pildusin ma endiselt purje vette, sest sellisel kiirusel juhtimisest ma enam ei räägi. Ma sõitsin ilma jalaaasadeta ja käte abil, sest trapetsis sõites oli tunne, et ma ei suuda üldse lauda juhtida…no pean mainima, et ma olin lõpuks krdima väsind :)…
Aga ma sain aru, et nüüd on viimane aeg otsida üles esimesed jalaaasad ja need lauale tagasi kruvida.
Teate, mis on veel lahe, et need, kes samal ajal seal lähedal olid, elasid mulle kõik kaasa. See tekitas hea tunde, et ma kuulun kuskile.
Lisaks julgesin ma ennast nüüd surfariks ristida.
Nüüd on see siis tehtud! Oma sõbrad rääkisin ma oimetuks, sest tekkinud emotsioon ei mahtunud enda sisse :)… samas usun, et mitte keegi, kes pole elus ise glisseerinud, ei saa aru, millest ma räägin…
Lisaks julgesin ma ennast nüüd surfariks ristida.
Nüüd on see siis tehtud! Oma sõbrad rääkisin ma oimetuks, sest tekkinud emotsioon ei mahtunud enda sisse :)… samas usun, et mitte keegi, kes pole elus ise glisseerinud, ei saa aru, millest ma räägin…
Ja jalaaasad kruvisin kohe veest välja minnes lauale tagasi…
Õigeks surfariks saamiseks on kulunud vees kokku ei rohkem ega vähem kui 61 tundi… on seda nüüd vähe või palju, ei oskagi öelda….
Info:
Koht: Püünsi
Aeg: 2 h
Tuul: 7-10m/sek
Puri: 4,0 m2
Laud: 122l SBKT
Info:
Koht: Püünsi
Aeg: 2 h
Tuul: 7-10m/sek
Puri: 4,0 m2
Laud: 122l SBKT