Taram-taram-tarammmm ja trummi põrina saatel saab avatuks see külm ja kangesti kole Eestimaine surfihooaeg. Küll on õudne ajada endale kalipso selga ja sundida ennast minema külma vette. Tegelikult tundub, et alanud on ka see ebanormaalne surfi aeg, kus nädalavahetusel, kui normaalsed tööinimesed puhkavad ja alles kolmandat külge keeravad, tõustakse varakult üles, et olla varakult mere ääres. Tark ei torma, aga kuna me nii väga tahtsime õigeks ajaks Toppu jõuda ja ikka korralikult surfata, siis olime kell pool 12 kohal. Isegi hilja, olen seal ka kl 9 hommikul olnud.
Topu ei ole muutunud, mõtlen siin seda, et kui mina sinna kohale lähen, siis otseloomulikult on selline tuul, et mul ongi valida ainult kaldakaunistaja roll. No seekord ma olin veidi targem ja otsustasin natuke oodata. Urki oli just vette minemas ja lootsin siis selgusele jõuda, et mis see õige valik oleks. Valida oli siis viiene ja neljane puri. Urki oli 6,5 ga peal, tegi tiiru, võttis väiksema laua, tegi tiiru, võttis väiksema purje, tegi tiiru ja võttis veel väiksema purje. No jah, minu viiene oli juba kokku rigatud, aga kui Andrus oma 5,2 kokku pani, siis siin ma olin oma teadmisega, et neljane on jälle väga üle. Minus on sündinud peale Gran Canariat mingi meelekindlus, mis ei luba nannipunniks hakata ja mis ütleb, et kui vähegi käib jõud üle, siis tuleb minna. Airi läks 3,7 ga, mis ei old just eriti julgustav, aga ma ei kavatsenud kaldal ka istuda.
Läksin siis sõitma, muidugi oli üle, kohe esimesest hetkest alates, kui ma kaldaltstarti tegin ja üle käisin. Uus katse ja hakkasin kihutama, tegelikult ma arvan, et enamuse ajast ma siiski lendasin, sest ma pole kindel, kas mingi osa lauast üldse vees oli. Laine viskas korralikult ja kui purje oleks saanud lahtise ukse asendist veel lahtisemaks teha, siis oleks tulnud seda teha. Õnneks oli kurss selline, et ma sõitsin otse laiuni, panin jalad maha ja sõitsin tagasi. Ei hakanud mina ennast pöörete ega muu sedasorti jamaga väsitama. Nii ma siis seal kihutasin või rabistasin ja tegin mehe moodi käsi- ja jalatööd, aga mis mulle meeldis oli see, et laua tunnetus on palju parem, kui varem ja ma ikkagi pean mainima, et jaanuaris ja mais saadud veetunnid on kõvasti powerit juurde andnud.
Ühel hetkel siis olime Andrusega koos laiu juures, kui ta mulle selja taga olevat taevast näitas ja ütles, et näe see tuleb küll siia poole. Mina siis ullike ühmasin, et noh, tule nüüd eest, ma kiman ruttu kaldale ära. Võite kaks korda arvata, kas see pilv sai mu kätte või mitte? Ja võite seda ka pakkuda, mis selle pilvealusega koos tuli. Ma ei lase Teil pikalt mõelda, aga ma jäin totaalse tormi kätte keset Topu lahte. Muidugi kukkusin sisse ja puri oli täiesti kontrollimatu. Ma ei saanud purje kätte, sest tuul oli nii kõva ja esimest korda ma oma surfi ajaloos, no päris esimesi kordi ma ei arvesta, olin sunnitud mõtlema, et ma olen vist merehädas ja hakkasin raalima, kuhu laine ja tuul mind kannavad. Minu õnneks jäi Andrus ka minust veidi eemal seisma ja passis, et mis saama hakkab. No sai see, et hakkas sadama rusika suuruseid raheterasid, millega koos jäi täiesti tuulevaikseks. Nüüd ei olnud enam keeruline purjega toimetada, küll aga kaldale õigesse kohta saamine, sest tuul ei puhunud.
Oushit, proovi olla merel, kui rahe peksab täiega näkku, väga meeldiv värskendus. Mina sain liikuma, aga Andrus pusis veel vees, aga kuna ma sisse kukkumise hirmus ei julenud taha vaadata, siis sisendasin endale lootust, et küll ta hakkama saab. Et kui olen kaldal ja on selge, et ta on jamas, et siis mõtlen midagi välja. Väga hea suhtumine muidugi oma partnerisse.
Kaldal pugesin Urki bussi sooja ja ootasime siis kõik koos, et rahe ja vihm ja muu jama üle läheks. Selleks ajaks hakkas juba päris suurel hulgal surfareid kogunema Toppu. No jah, nemad ei tormanud ja mõni taipab ilmateadet kah vaadata. Mina tegin peale õuduskuubis sõitu veel ühe edasitagasi triibu, aga siis tuul jälle tõusis ja ausalt öeldes tuleb tunnistada, et hetkeks, kui hakkas normaalselt puhuma ja kõik teised sõitma läksid, olin mina oma jõuvarud ammendanud.
Üks korralik tunni ajane trenn oli ja tegelikult olin ma vaatamata kõigele täitsa rahul selle päevaga. Ainus asi, mida endale ette heita on see, et sain sõidu tormis sõidetud ja tänu sellele enam mõnusat sõitmist ei saanud nautida.
Info:
Koht: Topu
Tuul: 12-15m, puhangud 18m/ sek
Varustus: RRD Firemove 100l+ 4,0m2
Aeg:1h