Jah, nii kaua on viimasest postitusest möödas, et olin jälle oma parooli unustanud. No jah, eks see vanus on ka juba selline, et pea ei pea asju kinni.
Ma suure suuga lubasin talve hakul, et see aasta olen usin järve peal käia. Olingi! Aga põhiliselt käisin ma seal harjutamas seda, kuidas taglast kokku ja lahti pakkida, sest ma olin nii usin kohal käia, et läksin isegi siis, kui tuult polnud. No mina ikka lootsin, et äkki saab. Ühel kolmandal korral saingi. Kalev pani mind oma suurele, 8m2 purjele toeks. Noh, hernekepid on vist kah sitkemad ja vastupidavamad. :). Ma ei hakka sellest pikalt vestma, sest see oli kogemus, mida ma ei unusta.
Ühel neljandal korral sain ka sõita, kui oli arvata, et tegelikult tuul ei puhu, aga teisel pool järve mühises, mis kole. See oli selline väga hea kord, kus ma nautisin täiel rinnal ja Andrus vaatas suu vett joostes pealt, sest tema jättis asjad koju.
Sellel korral turgatas mul mõttesse, et paneks ka selle udupeene endomondo tööle ja vaataks, et mis ta kiiruse kohta ütleb. Ütles küll ühteist, aga kahju oli, et mõtte tekkimise ajaks oli tuul juba vaibunud ja ma ei saanud õiget tulemust.
Mõni aeg hiljem tekkis mul mõte, et 5 aasta jooksul võiks ühel korral ära käia EPL-i üldkoosolekul ja kuulata, mis suunas meil purjelauasurf areneb. Koosolek oli päris huvitav ja edaspidistel aastatel ma ilmselt osalen nendel samuti. Eelkõige oli muidugi tore näha inimesi, keda pole ammu kohanud.
Ja eks ma hankisin sealt ka igakülgset, mulle huvitavat infot.
Laadal sai ka tuterdatud ja asju selgeks ja segaseks räägitud ja taaskord oli kena kohata neid, keda pole ammu näinud.
Peole ei saanud, sest teine pidu kippus enne peale.
Aga, et siis surf….see hooaeg on veel täitsa alustamata!
Küllap ma jõuan ja mõtteid on jälle seinast seina….
Kõige tähtsam uudis on muidugi see, et ma läksin oma elu esimesele ujumiskursusele! Ma ei tea, kuhu see kõik viib, aga siiani ei ole mul õnnestunud ära uppuda ja seega võib lugeda asja juba kordaläinuks. Vesi on muidugi endiselt vastikult märg ja külm ja ega mulle ei meeldi selle sees olla, aga õnneks peab ütlema, et 5 aastat merel käimist on minust suurema osa paanikast ja vastikustundest minema viinud. Hakkan ka vist natuke rohkem surfariks saama! 🙂