Mida sa särad? – see on päris sagedane küsimus, kui mind kohatakse. Usun, et võin sellest sära põhjusest pool kirjutada surfi arvele, mis annab vabaduse ja õnne tunde. Sära on vahel nii palju, et suudan sellega ka teisi nakatada. Nüüd siis saan kirjutada jälle kellegist, keda olen nakatanud.
Tütarlaps Helisega tutvusin eelmisel aastal ja nüüdseks on meist saanud väga head sõbrad! Ja sõbrad ikka teevad asju koos, sest nii on huvitavam. Minu õnneks soovis Helis surfi õppida ja ega ma pole kade ka, seega sai alguse minu selle aasta surfi õpetamine. Mõned päevad varem tegin talle kodus muruplatsil teooria koolituse, rääkisin põhitõdedest ja näitasin , kuidas mis ja miks on asjad nii ja mitte teisiti. Sellele järgnes mõnus päev Püünsis Surfhousist laenatud 220L Fanatiku ja 5m2 purjega. Minu laud ju pisut pisike algaja jaoks ja ega väga ei raatsi vist oma asju lasta päris algajatel trööbata. Oi näe kus tuli kadekopsik välja, aga eks teate isegi, et vahel on asjad nii eluliselt tähtsad, et kui miskit peaks juhtuma, siis on hirmus tragöödia lahti :).
Igal juhul olen ma juba nii palju oskaja, et suutsin selle kaasasoleva kupatuse kokku pannia ise oma väikeste käekestega ja Helis sai vette minna. Näitasin, kuidas purje sikutada, et selg valusaks ei jääks, kuidas seista, astuda, tõmmata puri tuulde ja teha allatuule pööret. Tuul oli nii olematu, et väga liikumist ei saanud harrastada, aga mõned tuulepuhangud viisid siiski liikvele. Olime Püünsis 3 tundi ja tereve selle aja rahmeldas Helis tublilt laua peal. Vahepeal harrastas ujumist ja pikamaa kõndi, aga eks see kõik kuulub alguse juurde. Ise tegin ka mõned meetrid suurel laual ja ohh, kohe hea tunne oli meenutada oma alustamist ja hirmus turvaline oli seilata.
Aga Helis on tubli õppija ja ma usun, et üks kaunis blondiin on kohe varsti surfiseltskonda lisandumas 🙂 .
