Täna on mu tütre sünnipäev! Palju kallisid talle! On teine mul nüüd 16 aastane, enda vanusest ei julge siin kohal enam isegi mõelda! Aga nagu korralikule lapsevanemale kohane, tähistas ema oma lapse sünnipäeva surfates :).
Tuult ei olnud vaja taga ajada, oli teine täitsa omast käest võtta ja suisa lähedal Püünsis. Terve tee Püünsisse raalisin muidugi taas kord oma purje suuruste valiku üle, mis teha, kui neid on nii palju, et otsustada ei suuda. :). Lisaks on naljakas, et olen juba paar aastat surfiga tegelenud, aga iga kord merele minnes on hinges tohutu ärevus nagu läheks esimest korda kohtingule.
Aga nüüd siis päeva enda juurde – Püünsisse jõudes avanes imeilus pilt merest, mille peal oli väga rohkearvuliselt erinevaid purjesid ja otse loomulikult ei olnud kohta, kuhu autot panna. Õnneks toimub seal pidev minemise- tulemise protsess ja selle käigus õnnestus koht siiski hankida. Et kaseladvad elasid oma suhteliselt lookas elu, siis sai otsustatud neljase purje kasuks.
Vees selgus, et kõik mu settingud on valed ja nii sai esimesel triibul tegeldud vaid purje kangutamisega ja käed kurjamid olid lõpuks väsinud. Sättisin kardaani ja trapetsiotsad ettepoole ja selliselt sai enam vähem sõidetud. Siiski tabasin ennast mõttelt, et viiene oleks siiski parem olnud. Aga, et tuul pagitas hirmsasti ja kord oli puri üle ja siis jälle liiga vähe, siis ei hakanud ennast purje rigamisega vaevama. Läksin hoopis seda teed, et küsisin oma sõbralt Andruselt prooviks tema 115L F2 ja 5,2m2 purje. See sõit lõppes muidugi paarsada meetrit hiljem vees, kuhu puri jäigi ja enam ma seda sealt lainest välja ei jaksanud tirida. Selle peale arvasin, et proovin tema lauda ja oma neljast purje. See kombinatsioon sobis päris hästi. Laud muidugi käitus hoopis teisiti , kui olin enda omaga harjunud. Peksis parajalt vastu vett, jalad said suisa põrutada ja tahtis laine pealt lendu minna. Pautide tegemised lõppesid kõik purje sikutamisega, mis oma korda lõppes minu spas olemistega. Pole harjunud, et laud on kitsas, kergem ja läheb lihtsamini küliti :). Et tuul veidi langes ja õiget sõidumõnu nagu ikka polnud, siis mõtlesin, et kuna mu enda laud on suurem ja kannab paremini, et siis proovin enda lauda Andruse 5,2-se purjega. Mõeldud tehtud! Kõik oleks olnud super, aga võtsin sellega selliselt tuule alla, et tegin oma karjääri esimese absoluutselt kõrgema ja suurema katapuldi. Õhulend toimus nagu aegluubis ja nüüd saan aru, mis tunne on, kui vaatan pilte, kus surfaritel jalad taeva poole.
Peale seda proovisin selle purjega veestarti teha ja kuna leidsin ennast pidevalt purje alt ja mitte laua pealt, siis otsustasin ka need katsetused lõpetada ja võtta oma kallis laud ja neljane puri ja nendega edasi punnitada. Mõte polnudki nii paha, sest tuul oli vahepeal tõusnud ja sain kenasti glissitud. Siiski jäi puudu see tunne, mille olen saanud paaril viimasel korral oma viiese purjega kihutades. Aga kõik päevad ei ole õed ja nii ma nüüd ootan järgmist ja loodan, et suudan teha kaldal õigemaid otsuseid.
Tegelikult oli omamoodi põnev katsetada erinevaid laudu ja purjesid, aga tõdesin, et olen oma Philomenaga selliselt kokku kasvanud, et raske on teistes midagi väga head leida või siis polnud see konkreetne laud minu jaoks :). Andrusele muidugi suured tänud, et viitsis mässata minu soovidega!
Ahjaa, Punamütsikest kohtasin ka seal, keerutas teine oma purje nii mis kole :)!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 6-10m/sek
Laud/ puri: SBKT 122L, F2 XTC Ltd 115L/ GM 4,0m2, Loop Rock 5,2m2
Aeg: 2 h
Tuult ei olnud vaja taga ajada, oli teine täitsa omast käest võtta ja suisa lähedal Püünsis. Terve tee Püünsisse raalisin muidugi taas kord oma purje suuruste valiku üle, mis teha, kui neid on nii palju, et otsustada ei suuda. :). Lisaks on naljakas, et olen juba paar aastat surfiga tegelenud, aga iga kord merele minnes on hinges tohutu ärevus nagu läheks esimest korda kohtingule.
Aga nüüd siis päeva enda juurde – Püünsisse jõudes avanes imeilus pilt merest, mille peal oli väga rohkearvuliselt erinevaid purjesid ja otse loomulikult ei olnud kohta, kuhu autot panna. Õnneks toimub seal pidev minemise- tulemise protsess ja selle käigus õnnestus koht siiski hankida. Et kaseladvad elasid oma suhteliselt lookas elu, siis sai otsustatud neljase purje kasuks.
Vees selgus, et kõik mu settingud on valed ja nii sai esimesel triibul tegeldud vaid purje kangutamisega ja käed kurjamid olid lõpuks väsinud. Sättisin kardaani ja trapetsiotsad ettepoole ja selliselt sai enam vähem sõidetud. Siiski tabasin ennast mõttelt, et viiene oleks siiski parem olnud. Aga, et tuul pagitas hirmsasti ja kord oli puri üle ja siis jälle liiga vähe, siis ei hakanud ennast purje rigamisega vaevama. Läksin hoopis seda teed, et küsisin oma sõbralt Andruselt prooviks tema 115L F2 ja 5,2m2 purje. See sõit lõppes muidugi paarsada meetrit hiljem vees, kuhu puri jäigi ja enam ma seda sealt lainest välja ei jaksanud tirida. Selle peale arvasin, et proovin tema lauda ja oma neljast purje. See kombinatsioon sobis päris hästi. Laud muidugi käitus hoopis teisiti , kui olin enda omaga harjunud. Peksis parajalt vastu vett, jalad said suisa põrutada ja tahtis laine pealt lendu minna. Pautide tegemised lõppesid kõik purje sikutamisega, mis oma korda lõppes minu spas olemistega. Pole harjunud, et laud on kitsas, kergem ja läheb lihtsamini küliti :). Et tuul veidi langes ja õiget sõidumõnu nagu ikka polnud, siis mõtlesin, et kuna mu enda laud on suurem ja kannab paremini, et siis proovin enda lauda Andruse 5,2-se purjega. Mõeldud tehtud! Kõik oleks olnud super, aga võtsin sellega selliselt tuule alla, et tegin oma karjääri esimese absoluutselt kõrgema ja suurema katapuldi. Õhulend toimus nagu aegluubis ja nüüd saan aru, mis tunne on, kui vaatan pilte, kus surfaritel jalad taeva poole.
Peale seda proovisin selle purjega veestarti teha ja kuna leidsin ennast pidevalt purje alt ja mitte laua pealt, siis otsustasin ka need katsetused lõpetada ja võtta oma kallis laud ja neljane puri ja nendega edasi punnitada. Mõte polnudki nii paha, sest tuul oli vahepeal tõusnud ja sain kenasti glissitud. Siiski jäi puudu see tunne, mille olen saanud paaril viimasel korral oma viiese purjega kihutades. Aga kõik päevad ei ole õed ja nii ma nüüd ootan järgmist ja loodan, et suudan teha kaldal õigemaid otsuseid.
Tegelikult oli omamoodi põnev katsetada erinevaid laudu ja purjesid, aga tõdesin, et olen oma Philomenaga selliselt kokku kasvanud, et raske on teistes midagi väga head leida või siis polnud see konkreetne laud minu jaoks :). Andrusele muidugi suured tänud, et viitsis mässata minu soovidega!
Ahjaa, Punamütsikest kohtasin ka seal, keerutas teine oma purje nii mis kole :)!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 6-10m/sek
Laud/ puri: SBKT 122L, F2 XTC Ltd 115L/ GM 4,0m2, Loop Rock 5,2m2
Aeg: 2 h