Sõbranna Margit mul, eksole, pole eelmisest suvest vette saanud ja mina, kui suur tagant surkija, no pean endale ju tiimi kaaslasi välja koolitama, ei jätnud teda ennem rahule, kui ta oli nõus nädalvahetusel minuga ühinema. No tuult ei olnud, aga lubatud oli, et läheme ja nii me siis Püünsist ennast leidsime. Mina sain enda kamad kiirelt kokku ja nüüd siis tuli Margiti kamad kokku panna. Tema nimelt ei mäletanud enam, mis moodi need kokku pannakse. Kuna me kahepeale andsime kõva kohukese mõõdu välja, siis suure aretamise peale saime pointile pihta, küll aga mitte purje rigatud. Jõudsin selle käigus sajatada maapõhja selle nn pingutiga mastijala ja kogu tema surfivarustuse, mis koosneb iga jupp erinevast brandist. Kõigele vaatamata ma käega ei löönud ja lootsin meres treeningut juhatava jumal Virgo abile. Ronisin oma kamadega vette ja seilasin temani, et siis teda appi paluda. No, kuna tal õpilased vees olid, siis ei saanud kohe tulla, kuid lubas seda teha mõningase aja pärast. Siis tulin mõttele, et neid nn napakaid mastijalgasid müüb meil ju Hawaii Surf ja mingi õnne kombel olin ma talletanud oma telefoni sügavustesse Tomi numbri. Hellasin siis talle ja palusin, et ta juhendaks, kuidas see totrus kokku käib. Vabandust, et ma siin kohal seda kraami hukka mõistan, aga see ei hakanud mitte tööle nii nagu oleks pidanud. Üsna varsti selgus ka Tomi jutus tõde, et see kurjam ilmselt ongi rikkis ja peame selle Tomi juurde remonti viima. See ei sobinud hetkel kuidagi ja nii ma siis tegin sellest mastijalast sellise , mida on võimalik käsitsi ise rigada. Jõud muidugi peale ei hakanud, aga mõte oli hea. Teostuse tegi Virgo pool tundi hiljem. Pean mainima, et see oli vist rigamise rekord, sest võttis aega 2 tundi. Igal juhul saime siis lõpuks asjad kokku. Oleks sellega nüüd olnud teema lõppenud, aga va Margit kurjam, keeldus vette minemast. Tal nimelt valutas pea, oli külm ja vihma sadas, no nagu naisterahvas, kes ei taha seksida, eksole :). Suure keelitamise ja käskimise peale sain ta siiski endaga koos vette ja sundisin laua peale. Mõned õpetussõnad ja eks tal hakkas vaikselt meenuma. Ise harjutasin pauti ja halssi. Nagu ikka tuleb paremal halsil asi välja ja vasakul mitte. Lõpuks, kui päris tuuletuks jäi, otsustasime lõpetada. Mann tahtis veel mõned otsad teha ja mis mul saab selle vastu olla, kui inimene taas surfi avastas. Minu päeva tegi rõõmsaks see, et kuigi olin saanud Margitilt alguses nahutada ja ta ei olnud kuidagi valmis vette minema, siis lõpuks tänas ta mind selle eest, et viitsin temaga jännata, teda kaasa kutsuda ja aidata. Virgole ja Tomile erilised tänud nende lahkuse ja abivalmiduse eest!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 3-5m/sek
Laud/ puri: SBKT 122L, GP 5,0m2
Aeg: rigamine 2h+ sõit 1h
“Rigamise kiiruskatsed” 30.08.2009
Leave a Reply