“Satelliina!” 17.06.09

Millest siis see kord alustada? Tavaliselt soovitan alustada algusest. Eks pean ise samuti tegema.
Läksin oma uute sõprade Taitsi ja Andrusega taas Toppu, sest prognoos oli ju palju lubav. Olime kl 13 kohal ja nagu arvatagi võite, ei olnud me seal ainsad. Nägin nüüd siis ka selle õige Topu ära. Ilus oli ja ääretult mõnusa muruplatsiga kohe vee ääres. Kiire küsitlus kohalolijatelt tuule ja purjede suuruse kohta ja siis asjad kokku. Pean mainima, et mind tabas järjekordne löök, sest tuul oli taas nii tugev, et suured mehed oma korteri suurused purjed miniatuursemate vastu olid vahetanud. Otsustasin siiski minna ja vaadata, mida vees teha suudan ja kas suudan. Ütleme nii, et läbisin selle käigus oma esimesed lennundus ja kiiruskatsed, lisaks vaatasin oma laua mustrit vee alt ja tegin kõrgushüppeid. Paudid lõppesid kõik purjega vees, mille kätte saamine oli tõeline meistriteos, sest laud tegi , mis tahtis ja purje polnud võimalik taltsutada. Siiski sain oma pool tundi kihutada, kuniks ühe paudi ajal jõud maha jättis ja ma lihtsalt kaldale ennast kanda lasin. Pidasin maha võitluse mingit tüüpi nokklinnuga, kes mind ähvardava näoga ringi tiirutades jõllitas ja õppisin tundma varvastega Topu lahe veepõhja.
Et tuul oli tõusnud ca 13m/sek ja puhanguti kuni 17, siis mõtlesin, et kallan üle ennast päikesepaistega ja olen põõsastes lihtsalt ilus. Jutlesin teistega ja kurtsin oma rasket saatust, et pole väiksemat purje kui 4,0 m2. Penny arvas, et ma peaksin sööma hakkama või siis omale tinavöö külge siduma. Lisaks soovitas veel kalipso alt kinni teipida, et vesi välja ei voolaks. No head nõuanded ja eks ma hakkan neid variante ka katsetama, kui ma just väiksemat purje kuskilt leida ei suuda. Kella neljaks pärastlõunal oli Toppu kogunenud laulupeo väärilisel arvul erinevaid surfareid. Tore oli näha oma Dahabi tiimi omasid ja tõdeda, et mitte mina pole ainuke, kes istub kaldal, sest pole parajat purje.
Kahjuks olin sunnitud ka pealt nägema õnnetust, kus kaks surfarit omavahel kokku panid. Kurb on, et sellised asjad juhtuvad, aga eks tegijatel juhtubki ja teistel ei jää üle muud, kui nendest õppida. Loodan, et koljuluumurruga surfar paraneb kiirelt! Selle kõige juures oli siiski tore tõdeda, et hoitakse kokku, hoolitakse ja pakutakse abi.
Minu kohta ütlesid poisid, et olen neil nagu talisman, et iga kord kui olen kaasas on tugev tuul. Väga kena neist, aga ma tahaksin ise ka surfata ja mitte olla kellegi satelliina ja niisama rannas ilus olla, kuigi jah, päike oli mõnus ja põsk on pruun.
Mis ma veel teada sain? Nimelt seda, et kui varem arvasin, et kõige valusam on kui pole tuult ja ei ole võimalik surfata, aga tegelikkus on, et kõige hullem on see, kui sa istud tuulega kaldal ja oled sunnitud pealt vaatama, kuidas teised täiega naudivad…
Krdile minu 45 kg…
Info:
Koht: Topu
Tuul: 13-15m/sek
Puri/ laud: GM 4,0M2, SBKT 122l
Aeg: 13-18.00, sõidu aeg 0,5h