Lõpuks, peale 6 päeva, oli see kardetud asi kätte jõudnud. Ei aidanud siin posimine ega muud trikid. Mida polnud, seda polnud!
Jah, nii paljukest seda tuult meile antigi!
Tegelikult olime me rõõmsad ja õnnelikud, sest isegi see oli juba päris mõnusalt piisav, kui saab pea nädal iga päev surfida.
Tuult küll ei puhunud, aga otsustasime klubis peale lõunat ära käia ja vaadata, millega rahvas seal tegeleb.
Ei tegeldud seal suurt millegiga, lihtsalt suur chillimine.
Ja siis turgatas mulle pähe mõte, et kui me nagu nii juba oma päevade eest maksnud oleme, siis võiksime kasutada purjelaudade asemel SUP-isid. Mina, kes ma olin neid vaid kaugelt näinud ja Margit, kes isegi ei teadnud, mis asjad need üldse on, võtsime vedasime need vee äärde ja otsustasime ära proovida, kuidas nendega üldse toimetamine käib.Andrus ja Margit olid küll väga kahtlevad, et kas ikka proovime, aga ma kasutasin nii veenvat kõneviisi, et neil ei jäänud muud üle, kui minuga vee peale kaasa tulla.
Ja nii ma siis seal kaldal otsustasin, et vot, me seilame nüüd Kastri saarele, kuhu mina koos teistega varemalt ujumata olin jätnud. Peab mainima, et SUP on väga lahe asi ja päris ruttu sain pihta, mis moodi sellega keerata ja mil viisil kõige parem edasi liikuda. Sõitsime ümber saare ja maabusime kaldasse, kuhu sai ka SUP-id tõmmata. Sealt siis ronisime mööda kive väikese palvemaja juurde.
Mida me seal siis märkasime? Keegi oli sinna kohale vedanud paabulinnud oma poegadega ja keski uhkes ülikonnas meesterahvas seisis palvemaja ukse juures ja oli ootel. No jah, ei osanud esiti sellest midagi arvata, kuniks nägime, et mootorpaat oli toonud saarele hulgaliselt piduriides rahvast ja ühe daami kenas valges kleidis. Oplaaa, kutsumata külalised laulatusel ja mis kõige parem, seda ujumisriietes.
Läksime viisakusest, mis meil veel alles oli jäänud, veidi kaugemale kivide otsa ja vaatasime rõõmsalt pealt, kuidas paar laulatati. Väga meeliülendav ja tore oli selles osaleda. Ja seda enam, et täitsa juhuslikult!
Seega siis sain kaks ühes, saarel käigu ja laulatusel osalemise.
Tegime veel saarel väikese tiiru ja ronisime tagasi alla kaldale. Seejärel siis tagasi klubisse.
Väga mõnus see SUP-iga ajaveetmise viis! Ja õnneks jäid kõik minuga kaasasolijad samuti rahule.
Ma olin saarele pääsemise üle ääretult rõõmus ning viskasin seal näppe ja huilgasin ja seda muidugi ei jäetud meie naastes mainimata, sest klubi töötaja oli meid binokliga jälginud.Tal oli hea meel täheldada, et me olime väga rahulolevad oma käigu üle!
Info:
Koht: Kefalos
Aeg: 2 h
Jah, nii paljukest seda tuult meile antigi!
Tegelikult olime me rõõmsad ja õnnelikud, sest isegi see oli juba päris mõnusalt piisav, kui saab pea nädal iga päev surfida.
Tuult küll ei puhunud, aga otsustasime klubis peale lõunat ära käia ja vaadata, millega rahvas seal tegeleb.
Ei tegeldud seal suurt millegiga, lihtsalt suur chillimine.
Ja siis turgatas mulle pähe mõte, et kui me nagu nii juba oma päevade eest maksnud oleme, siis võiksime kasutada purjelaudade asemel SUP-isid. Mina, kes ma olin neid vaid kaugelt näinud ja Margit, kes isegi ei teadnud, mis asjad need üldse on, võtsime vedasime need vee äärde ja otsustasime ära proovida, kuidas nendega üldse toimetamine käib.Andrus ja Margit olid küll väga kahtlevad, et kas ikka proovime, aga ma kasutasin nii veenvat kõneviisi, et neil ei jäänud muud üle, kui minuga vee peale kaasa tulla.
Ja nii ma siis seal kaldal otsustasin, et vot, me seilame nüüd Kastri saarele, kuhu mina koos teistega varemalt ujumata olin jätnud. Peab mainima, et SUP on väga lahe asi ja päris ruttu sain pihta, mis moodi sellega keerata ja mil viisil kõige parem edasi liikuda. Sõitsime ümber saare ja maabusime kaldasse, kuhu sai ka SUP-id tõmmata. Sealt siis ronisime mööda kive väikese palvemaja juurde.
Mida me seal siis märkasime? Keegi oli sinna kohale vedanud paabulinnud oma poegadega ja keski uhkes ülikonnas meesterahvas seisis palvemaja ukse juures ja oli ootel. No jah, ei osanud esiti sellest midagi arvata, kuniks nägime, et mootorpaat oli toonud saarele hulgaliselt piduriides rahvast ja ühe daami kenas valges kleidis. Oplaaa, kutsumata külalised laulatusel ja mis kõige parem, seda ujumisriietes.
Läksime viisakusest, mis meil veel alles oli jäänud, veidi kaugemale kivide otsa ja vaatasime rõõmsalt pealt, kuidas paar laulatati. Väga meeliülendav ja tore oli selles osaleda. Ja seda enam, et täitsa juhuslikult!
Seega siis sain kaks ühes, saarel käigu ja laulatusel osalemise.
Tegime veel saarel väikese tiiru ja ronisime tagasi alla kaldale. Seejärel siis tagasi klubisse.
Väga mõnus see SUP-iga ajaveetmise viis! Ja õnneks jäid kõik minuga kaasasolijad samuti rahule.
Ma olin saarele pääsemise üle ääretult rõõmus ning viskasin seal näppe ja huilgasin ja seda muidugi ei jäetud meie naastes mainimata, sest klubi töötaja oli meid binokliga jälginud.Tal oli hea meel täheldada, et me olime väga rahulolevad oma käigu üle!
Info:
Koht: Kefalos
Aeg: 2 h