Päev varem- Ma olin oma rannariided koju unustanud ja seega otsustasin ennast juba töö juures kalipsosse toppida, et kaldal ei peaks asju kokku pannes külmetama. Noh olin siis kalipsos, kui sain mehelt kõne, et kle, oled Sa ikka kindel, et Sa tahad täna tulla? No tahtsin küll! Siis kõlas telefonist lause:” Puhub 14m/sek ja puhangud on 16.” Mnjah, ajasin kalipso kotti tagasi ja otsustasin koju mineku kasuks.
Sellise tuulega ei ole mõtet ennast ega asju lõhkuma minna. Isegi mu väike neljane puri on liiga suur, sellist tuult arvestades.
Ega ma ei muretsenud ka väga, sest ma olin väsinud surfilaagri magamata ööst ja eelmise päeva surfist. Seega oli õige otsus minna koju magama.
Aga täna, täna puhus jälle!
Endiselt on jube vastik, kui valikus on mitu purje ja terve tee mere äärde muudkui raalid läbi pea, et kas panna suurem või panna väiksem. Jumal tänatud, et valikus veel keskmist pole.
Mere ääres nägime Hellet, kes tuli just maha 6,2m2-ga äkki ja ütles, et väga mõnus oli. No ma siis lõin läbi kassa, et viiene on sellisel juhul täitsa ok.
No oli ta jee!
Ma ei tea, kas minu vette jõudmise ajaks oli tuul tõusnud, aga no see surf oli küll rohkem nagu veealune ja mitte veepealne. Isegi tüdrukud ütlesid, et kle Krista, sul on pea märg, et mis värk on. No jah, mis ma teha sain, kui ma pea igat pööret tehes sisse käisin. Tuul rajutas täiega ja neljane oleks ilmselgelt olnud õigem valik. Laiskus muidugi oli kah kallal, sest ma lihtsalt ei viitsinud oma purje vahetama minna ja nii ma siis rassisin seal. Laud hüppas laines päris kenasti, aga õnneks tuleb tõdeda, et see ei lähe nii kergesti lendu, kui mu eelnev.
Täna ma kaugele ei kihutanud, st, et olin jälle selle nähtamatu joone taga, aga ma ei lasknud sellest ennast häirida, sest oluline oli üldse laual püsimine ja ülepurjestusega hakkama saamine.
Eks ma puhkasin ka peale igat edasi tagasi triipu, sest ega ma väga ei julenud tagumist jalga aasa panna, sest oleks siis katapult old, siis oleksin ribadeks kah. Aga võib olla ei oleks kah! 🙂
Tiina ja Kats käisid ka kaasas ja peab ütlema, et nendel oli samuti raske, aga nad olid kõigele vaatamata rahul, sest ei ole võimalik tegeleda ainult nõrga tuule seilamisega, tuleb tutvuda ka marukoeraga!
Andrus proovis ka mu laua ära ja sain ainult kiitvaid sõnu selle kohta, et on hea ja stabiilne. Kus juures ta sai väga kenasti kihutatud mu viiese purjega. Lisaks proovis ta Katsi 120 liitrist RRD Fire Storm LTD-d, millega jäi ka rahule. Pidi olema hullult tundlik laud. No ma tean seda juba nüüdseks isegi, sest eks ma olen ka seda juba proovinud. Kats proovis minu lauda ja sai kah sellega hakkama. Ütleme nii, et kõik on tublid tegijad ja ausalt öeldes on päris mõnus vahel teisi asju ka proovida.
Kõige selle kihutamise ja vahetamise peale kulus pea kaks tundi ja seda oli minu jaoks rohkem, kui küll.
Üks ütlemata kreisi päev ja ega ma ei kahetsegi, et oma sõidu sellega ära rikkusin, et liiga suure purjega peale läksin. Eks see annab omad kogemused ja eks ma olen nüüd targem kah, et pole ikka mõtet minna viiesega surfama, kui tuul puhub üle 10m/sek.
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: al. 10m/ sek
Varustus: 5,0 ja 100l
Aeg: 1,45 h