“Vingumise tunnike” 25.05.09

Terve päeva mõtlesin, kas minna või mitte? No õhtuks näitas miskit tuulekest ja kuna puud päris nii sama koha peal ei seisnud, siis otsustasin minna. Ikka Püünsi :). Mind on viimasel ajal õnnistatud mingisse eriliiki kuuluvate autojuhtidega. Nii ka see kord – mingi vend sõitis ees normaalse kiirusega ja mina tema järel, nii paarikümne meetrise vahega. Mingil põhjusel ei pidanud tüübil vist närv vastu ja ta otsustas keset teed seisma jääda. No jäin ka ja ei saanud aru, et mida tahab? Siis hakkas jälle sõitma, nii 30km/h. Mina tema järel, sest mulle hakkas juba huvi pakkuma, et mida siis inimene ka teeb. Lõpuks jäi tee äärde seisma ja ma sõitsin mööda. Selle peale otsustas ta mulle sappa võtta ja seda konkreetselt, sest vahepeal tundus mulle, et ta on oma autoga mul toas juba. Igal juhul tegi see mulle nalja ja kuna ta nägi, et ma ilmselgelt ei reageeri tema nõmetsemisele, siis otsustas jätta edasiseks normaalse pikivahe. Vahejuhtumid teel teevad elu huvitavaks. 🙂
Aga nüüd mere juurde -Kohale jõudes tõdesin rõõmsalt, et ma pole ainuke, kes pidas vajalikuks merele minna. Panin oma viiese kokku ja lootsin mingil arusaamatul põhjusel, et ehk tuleb sama mõnus sõit, kui pühapäeval. Tuli ta jee! Ma ei saa aru, mida ma purje rigades valesti teen, aga täna õnnestus mul tervelt tund aega lihtsalt purje kangutamisega tegeleda ja sõidu nautimisest ei tulnud midagi välja. Trapetsiotsad tundusid liiga madalal, kuigi poom oli õlgadest kõrgemal ja üldse tundsin, et kogu seda kupatust on võimatu juhtida. See tähendab siis seda, et ma sõidan kogu aeg üles tuulde. Lisaks olid mu jalatallad kogu aeg krampis ja , et kuna juba vingumiseks läks, siis tekk torkis ja padi oli paha. Tundsin pahameelt lohevendade üle, kes must pidevalt üle tahtsid sõita ja üldse, see ei olnud minu päev. Tunnist ajast rassimisest sai mulle küll ja nii läksin ma ära koju.
Ving ving!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: ca 6m/sek
Puri/laud: GPilot 5,0, SBKT 122L
Aeg: 1h