“Aeg kaob rõõmud jäävad” 17.05.15

Jah, nii võib lennukist maha jääda, kui lähed merele ja ei märka, kuhu aeg kaob. Tänaseks plaanisime Jurgisega veidi vee peal olla, enne kui ta lennuki peale peab minema. Tema laenutas tunnikeseks asjad ja seilama me läksime. Juba hetk hiljem tuli Elena, klubi adminn meid kaldale kutsuma. Tunnist ajast oli saanud ootamatult kaks. Ma ei saa aru, kus kohta see aeg seal vees kadus. No jah, me oleks seal vist paar tundi veel otsa teinud, kui algajate tundi poleks peale tulnud. Vedasime oma asjad kaldale ja lugesime Jurgise surfitunni lõppenuks.
Peale lõunat ootasime tuult, sest kõik märgid näitasid, et peaks hakkama puhuma. No kui kl 15-ks ei puhu, siis edasi ka ei hakka.
Mis seal ikka, lebotasime, tegime lõuna ja peale lõunat otsustasin minna supfitnessi tegema. Kuna lubis on ainult 5 supi, siis viiekesi me merele suundusimegi. Päris lahe on mere peal, lainega seda teha. Peale paari harjutust olime lainega kaldale kantud ning alustasime vahepalaks mere poole aerutamist. Super äge oli ja mulle meeldis.
Kuna tuult ikka ei olnud tulnud, siis pidasime päeva lõppenuks ja läksime ära õhtust sööma. No jah, kaks korda võite arvata, kas siis hakkas puhuma või mitte? Muidugi hakkas, vaatasime restoranist, kuidas vennad edasi tagasi kihutavad. Klubi pannakse küll kl 18 kinni, aga kui puhub, siis saad koos nendega seal seilata kuni pimedani ehk ei ole kohustust kl 18 kaldal olla.
No jah, täna siis olime pealtvaatajate rollis!