Eesti esimene 21.06.1

posted in: Blogi, Igapäevaelu | 0

Uskumatu, aga tõsi! Esimene selle aastane surf Eestis sai tehtud alles nüüd. Ja kui ma poleks Jaanideks Hiidu läinud, siis pole kindel, kas see olekski tehtud. Hirmus küll, aga eks tõde on, et töö ja surfikoolituste tegemine jätavad oma jälje.

Milline see esimene siis oli? Tore muidugi ja mul on hiidlamahea meel, et Boris on Kärdlas sadamas tööl, sest ta andis meile pidevalt tuuleinfot ja utsitas merele. Mul seal mõtsade vahel ju ei puhunud. Ja kuhu siis ikka suunduda, kui sinna, kuhu teisedki. Ja nii ma saan nüüd siis ka teha linnukese uue spoti kohta- Kärdla sadam!

Ma polnud seal varem sõitnud ja ma ei saa tegelikult siiani aru, kuidas see koht on jäänud kahe silma vahele või ma siis olen mõtelnud, et see on jeebuskin, kui kaugel. No 40 km ei ole tegelikult ikka mingi maa, et surfama minna ja tegelikult ei ole Hiiumaal ükski koht liiga kaugel.

Igal juhul lubati sinna kohalikku Kärdla briisi ja kui ikka küla mehed nii väidavad, tuleb neid uskuda!

See esimene siis jah- esmalt tänud Martinile, kes andis väga korralikud juhtnöörid, kust ja kuidas välja, mida jälgida ja kuhu suunduda. Ausõna, ülimalt vajalik info võõras kohas enda sisse seadmiseks.

Tuul poolenisti tagant, vasakuga välja. See oli päris huvitav, kui oled harjunud paremaga välja minema. Mõtlesin, et lõpetan selle nöörikaga, aga ei, sain ikka lõpuks minema. Siis pagid ja ebaühtlane tuul, taaskord muidugi täiesti tavapärane maatuulele. Borisi lubatud flat oli muidugi ainult tema mõistes seda, aga saan aru ka, ta sõidab enam jaolt Ristnas, nii, et saab andeks. Ma saan Eestis nii vähe vette, et see esimene kord oma asjadega vees on nagu igakordne uuesti avastamine. Samas oli see nii hea ja väga mõnus. Veidi põnnasin kive ja madalikke ja siis muidugi seda va vrakki, mis seal kuskil merepõhjas oma elu elab, aga no tõesti, esimeseks korraks lihtsalt super.

Oma sihiks võtsin siis need Black tiimi vennad, kes ennast hullunult täpiks kihutasid ja nagu arvata võib, siis nad olidki minu jaoks ainult suuna näitajad, et kuhu kanti hoida.

Algselt tundus, et tuult siiski napib, aga mida rohkem sadamast eemale, seda mõnusamalt puhuma hakkas. Ja siis see mingi imelik ristirästi lainetus, mis lippadi lappadi igale poole loopis. See ei olnud väga mõnus, aga ka ei miskit hullu. No ära väsitas küll. Ja ega ma siis peale 1,15 tundi enam ei jaksanudki. Kuidagi pidi sealt täpiks kauguselt ka tagasi kaldale saama.

Hea koht pautide harjutamiseks, sest muidu kaldale ei saa. Need olid mul algelised nagu oleks esimest korda vees!

Aga hea algus seegi ja olen ütlemata rõõmus, et ma sinna surfama läksin.

Ja Toomase ja Martiniga oli pärast väga mõnus juttu puhuda ja tuleb öelda, et mida küsid, seda saad! Ma sain peale 11 aastat surfamist omale uue poomi!

Info:

Koht: Kärdla sadam, Hiiumaa

Tuul: 6-8m/sek?

Aeg: 1,15 h

Varustus: 100l ja 5,2m2

Leave a Reply