Miks on tihti nii, et mõned asjad, mis elus toimuvad, kipuvad peas arendama erinevat laadi küsimusi, nt nagu, et kus ma varem olin ja miks ma ei proovinud jne? Selle arendatava kirjatüki sisuks on just paar sellist asja, mida ma varem pelgasin või mida ma pigem kaugelt eemalt vaatasin. No jah, mina ja jää ja uisukelk ei olnud just sobiv kooslus, kuniks ma täna mõtlesin, et s…a kah, kui lund pole, siis tuleb see jää ära kasutada. Muidu võib juhtuda, et talisurf jääb üldse taeva st tegemata. Nii ma siis sain Kalevilt uisukelgu ja asusin tasapisi kiirust arendama. Minu kiirustel ei ole mõtet peatuda, sest see tähendab tegelikult aeglast ja ettevaatlikku liikumist, et jumala eest, ei kukuks ja ei murraks luid ja konte. Õnneks mul pole neid aeglaseid kiiruseid millegiga mõõta ka, et jään teadmatusse, kas ma ületan teo või kilpkonna liikumiskiiruse. Peale mõningast triibutamist julgesin endale lubada mõned jibed ja no hakka või rõõmust rõkkama, imekenasti tulid välja. Kuna ma kihutada ei tahtnud, siis tundus nende harjutamine uisukelgul, väga hea mõttena. Lisaks proovisin ma täna märki võtta ja oh seda imet, see ka õnnestus. Nüüd siis ongi see koht, kus ma hakkasin endale neid imelikke küsimusi esitama ja sain aru, et olen päris palju ilusat aega raisanud, selle asemel, et pea ees tuulde tormata. Nüüd ma siis tean, et uisukelk tavakasutaja käes ei ole väga hull tapamasin ja ma võin sellega toredaid asju teha. Ma muidugi olin enda üle uhke ka ikka, et niisama triibutamise asemel midagi head õppisin.
Järgmine tore uisukelgu päev ootas juba järgmisel päeval, kui puhus, nii, mis mühises ja ma oma talisurfi karjääri jooksul esimest korda 2,5 m2 purjega sõitma läksin. Natuke naljakas oli küll, aga no mida sa ära teed, kui suurem oleks ikka hirmsasti üle olnud. Jah, võimalik, et pool ruutu suurem oleks parem olnud, aga tingimused olid küll sellised, et katapuldid olid kerged tulema. Ei olnud just naerukoht, kui kelk täie hoo pealt lumevaalu kinni jäi ja sa ise ennast kelgu eest lõuaga lund lükkamast avastasid. Ja tegelikult viskas mul lõpuks üle, et ma pidin pidevalt kelku lumest välja sikutama ja enda järel lohistama. Nii, et siin kohal ma lõpetan loo ära ja ütlen, et kui on uisukelk, siis ikka on vaja normaalset jääd ja kui suusa oma, siis palun jää koos lumega. Ja muuseas, mulle täitsa meeldib nii kerge kaaluline olla 🙂