Juba eile sai kokku lepitud, et homme jälle! Ja see homme jõudiski kätte. Muidugi oli mul väike puri kodus, sest ennustus ei lubanud nii palju. No jah, mõtlesin, et ei lähegi, aga siis ikka, et mis ma siin põnnan ja vaatan, mis saab.
Tom oli juba vees, Martin kohe minemas ja mis seal siis ikka, asjad kokku. Andrus pani 6,5 ja ma teadsin, et tegelikult pole mul oma 5,2 ga mitte midagi seal peale hakata. Aga läksin ja kaks suht lühikest triipu tegin ära ka, mootor käes värisemas. Tingimusi võib nimetada suure tähega -Kohutav! Ma vist polegi nii pagilise tuulega varem sõitnud, ikka täitsa hull oli. Mõtlesin, et elu nautimiseks on täna teised viisid ja proovisin kaldale tagasi saada. Andrus tuli ka, no purje vahetama, sest 6,5 oli üle. Võttis 5,7. Siis olin kindel, et võin oma 5,2 kaldale kuivama viia. Ja ülejäänud aja, meest merelt oodates, olin kivi taga peidus nagu Kivi Ropka. Seal ei puhunud nii palju ja juuksed jäid isegi pähe!