Taastunud uime kaotusest, läksin laupäeval enne uut surfi Surfhousist läbi, et uus uim hankida. Ega seal suurt valikut ei olnud ja tuli võtta, see, mida võtta oli. Et ajab vast asja ära ja saab sõidetud. Tuul oli jälle, ma kordan jälle, väga tugev, aga mina, kes ma olen sellel aastal kohe eriti karastunud nendes tugevates tuultes, võtsin aga oma neljase välja ja läksin vette. Hakka või armastama oma seda nelja ruudust Manicut, on küll üle ja hirmus närviline, aga tuleb tõdeda, et kõigega harjub. Ma tean, et vahel on mul seal Püünsis kartulivagude vahel kartulite noppimisega kehv lugu, kuna mu korv on liiga suur ja ei mahu vagude vahele hästi ära, aga ma igal juhul eelistan seda, kui, et ma kasutaksin neid suusakujulisi kipakaid juuste, mida seal palju kohata ja näha võib. Hetkel ei tunne keegi ennast puudutatult, sest see on minu isiklik arvamus, mida ma ei ole nõus muutma. :), no võib olla kunagi, kui mulle mõni eriti maitsev juust talla alla satub, mida on võimalik praegusega paremini võrrelda ja joonele panna. Nii kaua kuni see suur mind suure tuulega teletorni või mõne puu otsa ei lennuta, kavatsen ikka seda sama kõikides erinevates tingimustes kasutada.
Täna ma otsustasin piire mitte ületada ja see tähendas, et ma kihutasin lootsi teeni ja tagasi ja sellest sellise märuliga täiesti piisas. Kui ma olin seal nii öeldes päris mitmed tiirlemised teinud, arvas Andrus, et ma võiksin ikka seda tema suusalaadset kauna proovida. Tegelikult tal oli tema enda laud selleks momendiks natike väike ja tahtis minu oma proovida. No ma siis võtsin tema laua ja kündsin sellega veidi. Kündma on vist päris hea sõna, sest freewave lauaga ei saa teps mitte nii kiirelt käima ja ikka kisub see nokk taeva poole. Aga eks see on ka harjumise asi. Minu katsetuste hulka kuulub alati see, et ma tahan teada, kas ma saan laua pealt purje üles sikutatud või mitte ja et mis see väikseim on, mida nii kasutada saab. No see ei olnud see väikseim. Sai sellega siis sõidetud kuniks tundsin, et aitab küll sellest uks lahti ringi rändamisest ja läksin kaldale ära.
Hetke pärast ilmus ei tea kust keegi noormees, kes ütles, et ma pean minema Andrust päästma, kuna tal oli uim alt ära tulnud. What? Krt, ma just ostsin poest uue uime, mida asja? No jah, läksin siis autoga mööda randa teda otsima ja selgus üsna pea, et ikka täitsa võimatu on sealt kuskilt rannale ligi pääseda seliselt, et näha, kus kohas kadunuke olla võiks. Tegin kaks korda edasi tagasi tiiru ja otsustasin, et kuna ma teda kaldal ei näe, siis võtan oma algajate praami ja sõidan mööda kallast ja vaatan kus ta on. Selle aja peale oli ta õnneks suutnud juba ise välja ilmuda, oli maandunud miski villa hoovi, kust ta üle aia ronis oma asjadega ja siis tagasi kõmpis. Kohvi olla ka pakutud, aga ta loobus. No jah, võttis siis auto ja läks asjadele järgi.
Kurb, aga tõsi lugu oli see, et see uim mitte ei maandunud kivisse, vaid tuli lihtsalt sõites lahti. Kus juures ma teadlikult kaldal keerasin selle nii kinni, kui veel sai, aga kasu ei miskit. Ja tema trapetsist ei olnud päästmisel samuti abi, kuna laine oli liiga suur. No ta sai lisaks 4h surfamisele veel pool tundi ujuda, et üks korralik trennipäev, mille maksumuseks kujunes 60.-. Mõni saab selle raha eest terve kuu trenni teha 🙂
Egas midagi, lugesime selle päeva lõppenuks, pakkisime oma asjad sisse ja suundusime kodu poole. Sellel suvel siis juba 4-s uim, palju õnne meile!
Info: Koht: Püünsi
Tuul: 15-18m/sek
Varustus: 100 l RRD Firemove ja 86 l Fanatic freewave, 4,0m2 GM
Aeg: 2 h