Täna hommikul oli aega ärgata, sest tuul puhus ja pidi puhuma hilise õhtuni. Kalipso ja muud asjad kuivasid oma kuivamist, et oleks ikka normaalne kuiv asi selga panna. Sussid muidugi olid eilsest veel täitsa märjad. Ei suudeta kuidagi leiutada materjali, mis ööga toas ära kuivaks või siis õues. Tore oli olla, sest kole oli möödas! Pean silmas siin seda tuulevaikuse aega, mis meele mõruks ja olemise kehvaks tegi.
Ühesõnaga ootas ees terve pikk päev tuule nautimist merel!
Pakkisime asjad ja asusime teele. Tänase suunaga valikuks Püünsi! Ja siis see juhtus ehk kogu ilusast asjast hakkas kooruma jälle üks teise järel kehvasid asju. No esiteks, tuul puhus nii kõvasti, et ma arvasin, täna jääb jälle olla lihtsalt ilus kaldakaunistaja. Ilu on muidugi vaataja silmades, aga ma ise arvan, et olen ilus. 🙂
Teel olles helistas Urki ja rääkis Piritast. No mõtlesime siis, et läheme sinna nagu nii jääb tee peale. Pirital oli ports hulle juba vees, enamikel väikesed pillid! Ajasime siis nii sama seal aega surnuks, sest olud läksid aga muudkui hullemaks. Mõtlesime siiski, et läheme vaatame korra Püünsi, et kui ei saa, siis ei saa! Ja voilaa, midagi sellist ei ole ma veel näinud! Pirital oli päris korralik lainemäsu ja Püünsis oli täiesti SILE vesi! Jaa, Te loete täiesti õigesti! See oli nagu mingi uskumatu Shuriku seiklus. Nüüd ei olnud enam aega passida, vaid tuli kiirelt tegutseda. Tuult oli muidugi piisavalt, et neljasega peale minna, aga mingist jokutamisest ja ootamisest ei olnud asjagi. Kiirelt kõik kokku ja vette. Ja nüüd siis tuleb see koht, mida ma lootsin, et mitte kunagi ei juhtu! Ma olen ääretult rahumeelne ja tagasihoidlik ja kõige tähtsamaks pean seda, et kõikidel oleks turvaline ja mõnus olla, Aga vot, minu katus sõitis igal juhul ära ja lahti läks üks korralik sõnavõtt lugupeetud Lohesurfariga.
Kuna tegu on minu jaoks täiesti erakordse juhtumiga, siis siit selle kirjeldus-
Olime äsja vette tulnud ja liikunud laiule viiva liivariba poole, kus on madalam vesi. Arutasime seal õpilasega isekeskis, kuidas täna tuuleolud, kuhu suunas ja kuidas parem, kui minu ja teise surfari vahele, sadas ei kuskilt lohesurfar, kes arvas, et see 2 meetrit, mis minu ja teise surfari vahel oli, on üks kõige parem koht maandumiseks. Hea, et meile pähe ei sadanud ja seega läks asi õnneks! Siiski ajas see mu katla keema ja ma lihtsalt ütlesin emotsionaalselt, et no tere hommikut tõesti! Lohesurfar ühmas tere hommikut jah ja kimas minema. Kõik tore ja viisakas iseenesest, aga kui ta oma otsalt tagasi jõudis, jäi ta seisma ja küsis, et kas mul oli enne midagi öelda või? Mida ta arvas, et kes ma tema meelest olen? Mingi idioot, kes laseb endale pähe sadada ja hoiab siis suu kinni või? Või arvas ta, et kuna ma olen nii väike, siis ei julge suurele mehele vastu hakata ja kobisen vaikselt enda ette?
Igal juhul oli see küll minu murdepunktiks viisakalt vait olemisele ja ma teatasin vastu, et jah, oli küll öelda. Et nii nagu tema hüppab ja maandub, kohta valimata, ei tehta. Et see, et hetkel läks õnneks, oli hea, aga järgmine kord äkki ei lähe! Ja et see, mida ta tegi, ei olnud mitte kellegi jaoks turvaline.
Minu ainus mõte oli talle selgitada, et see ei olnud kuidagi normaalne teguviis ja nii ei tehta. Teiste vees olijatega tuleb arvestada, tehku nad seal mida iganes! Loo lõpp finaal päädis sellega, et mr Lohesurfar arvas, et meie ei peaks seal üldse surfama, et see on nende koht, kus hüpata ja olla. Tõepoolest, ongi nii või? Looja, anna mulle andeks, aga sellise lolluse peale annab ikka tulla. Ja teate mis, mina, kellel mul on väga palju lohesurfaritest sõpru, pean ütlema, et ma lülitan oma koolitsuprogrammi eraldi peatüki sellest, kui ohtlik võib olla nendega kokku sattumine merel. Nii kaua, kui nende seas on selliseid, kes selle meepoti tõrvaga täidavad ja teistest lugu ei pea, ei saa mina nende sõiduharrastusse heatahtlikult suhtuda. Andke mulle andeks, sõbrad ja tuttavad, asi ei ole Teie isikutes kinni, küll aga mõnes eriti juhmis, kes arvab, et ta on meredekuningas ja kõikvõimas!
Penny muidugi arvas peale juhtunut, et võib olla see oli lähenemisekatse. No sellisel juhul ma ikka eelistan sellist lähenemist, kus keegi mulle otse pähe ei saja.
Nii, nüüd ma elasin ennast välja ja ma kindlasti ei õhuta seda nn varjusõda purjelaudurite ja lohesurfarite vahel. Pigem ma soovin alati, et meil kõigil oleks merel hea ja tore ja juhindugem kõikide jaoks turvalisusest!
Vahejuhtum rikkus mu selle päeva sõidumõnu ja õnneks või kahjuks, jõudis tugev tuul kohale, nii, et uks lahti sõitmisest ei tulnud ka enam miskit välja. Seega siis pillid kotti ja koju!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 12-16 m/ sek
Varustus: 100 l, 4 m2
Aeg: 1,5 h