“Magusa päeva väga valus lõpp” 02.07.14

Palju vett on sellest ajast merre voolanud, kui ma viimati surfamas käisin. Täiesti arulagedalt kaua aega! Aga mis parata, vahel nõuab tervis oma.
Siin ma nüüd siis jälle olin- Püünsis. Sain oma asjad kiirelt rigatud ja siis teistele appi. Eks selle peale vähe aega kulus, aga pole hullu. Lõpuks saavad nad ilma abita hakkama.
Täna oli täiesti minu päev, kohe nii minulik, et seda kaifi tunnet pole võimalik kirjeldada. Kõik oli paigas, iga ots nagu üli magus maasikas või tegelikult ülim kehaline ja emotsionaalne nauding. Seda ei juhtu iga kord, et kõik on nii ülivõrdes kuubis hea.
Alguses esimesel triibul tundus, et jälle jääb täpselt pool ruutu purje puudu ja ei tule sõidust seda kõige paremat. Sõitsin madalasse tagasi ja andsin poomi otsast veidi järgi. Ma pole muidu selline eriline otsest järgi andja, vaid saan tavaliselt üles rigatud asjaga asja aetud. No nüüd siis proovisin. Ja see töötas, täpselt nii nagu ma oma tunnet just ennist kirjeldasin.
Jah, ühe kägara panin ka, et oleks ikka täiesti kompu kõik. Paudid osad tulid, teised mitte. Aga see ei seganud seda head tunnet. Kiirus, ma arvan, oli ka selline, mida ma pole tavaliselt väga praktiseerinud, no ikka see va alalhoiu instinkt annab endast märku. Aga täna tundus kõik ületatav! Lisaks ma märkan või pigem ehk oskan mängida laual oma varvaste ja kandadega, et laud veest välja saada ja vee peale paralleelselt lendama saada. Uhh, see on nii uskumatu, kui tunned, kuidas laud reageerib. Varem ma ei osanud seda väga tähele panna, aga jah, olgu kiidetud see minu uus lauast kaaslane, kellega ma oma sõiduoskust olen kõvasti lihvinud. :). Kes see ikka lolli kiidab, kui mitte ise! Lolli all pean siis ennast silmas ja mitte oma lauda.
Kui keegi räägiks tulevikku ette, siis oleks see surfipäev jäänud mulle meelde, kui väga hea päev. Kahjuks ei olnud mul võtta varnast ühtegi ennustajat ja nii läks see nii allamäge, kui minu surfikarjääri jooksul veel juhtunud ei ole. Õppetunnid võiksid olla vahel vähem valulikumad, kui see, mille ma sain. Kõik lendu lastud laused võivad nendele sobival hetkel ellu ärgata. Minu lause:” Kui ma Su laua ära lõhun, saad minu oma endale!”, tuli mulle teisiti tagasi ehk siis jagajale endale võivad jääda jupid. Üks on nüüd väga kindel, jagaja minus on edaspidi surnud. 🙂
Olgu siis öeldud, et samal õhtul palusin ma Andres Barabanovilt aega tema juurest läbi astumiseks.
Kellele krt seda jama vaja oli ja kõikidel järgnevatel päevadel pidi puhuma, vot see ajas närvi mustaks!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul: 8-10m/sek
Varustus: 5,0m2 ja 100l, 5,0m2 ja 118l JP
Aeg:1,45