“Päikeseloojangu surf” 26.09.14

posted in: Blogi, Igapäevaelu | 0

Issand jumal, kui kaua ma pole enam surfanud? Palun anna kannatlikku meelt, et see kõik üle elada! Täpselt kuu ja 4 päeva ei ole vette saanud! Tegelikult ma kartsin, et äkki enam ei saagi, kisub ära külmaks.
Nüüd siis keset septembri lõppu otsustas jälle puhumiselaine peale tulla. Aga ma tahtsin sellest võtta kõik, mis annab. Tuuleinfot ei saa alati uskuda, aga nälg oli suur ja nii ma peale tööpäeva Laulasmaale kihutasin. Oh, ma juubeldasin, sest puhuuuuus ja õnneks nii kenasti, et ma sain viiesega sõitma minna. Ette nägelikult riietusin juba kodus ja vahel on hea, kui kalipso on veidi suur. Nimelt toppisin oma sooja särgi selle alla ja avastasin kalipso krae sisse pandud kapuutsi võlud. Oo jaa, ma kiljatasin ikka, kui vette läksin. Nii krdi keeruline on sundida ennast sinna külma sisse astuma, eriti kui siuke külmavares olla nagu ma olen. Okei, käed muidugi tahtsid küll otsas ära külmuda, sest need polnud mul millegi sisse topitud.
Vesi oli kõrge ja väga hea oli praktiliselt kalda alt kohe lauale astuda. Jah, seal on mõned kivid ja kiirust ei saa kohe arendada ja vahepeal on madal liivariba, aga muidu on Laulasmaa lihtsalt fantast koht. Suund Paldiski poolsaare otsa ja tagasi. Väike tõrv meepotis siiski oli- rohi jäi alatasa uime taha kinni ja pidurdas korralikult hoogu. Pöörded tegin üli ettevaatlikult, sest sisse ei tahtnud kukkuda. Ja nii ma siis tegelikult lihtsalt kimasin, kimasin, kimasin ja ausõna, see lihtsalt oli nii hea, kui hea. Mis mulle eriti meeldis, oli tumepunasesse päikeseloojangusse sõitmine, meri jõhvika värvi punetamas. See oli nii äge ja meeli erutav. Ja ma sõitsin seni, kuni ma lihtsalt väsimusest külili st vette kukkusin ja enam purje veest kätte ei saanud. Kallas oli muidugi praktiliselt nähtamatu, sest pimedus tuli peale.
Asjade kokku panemine käis auto tulede valguses, sest muidu lihtsalt polnud midagi näha!
Oh seda õnne ja rõõmu! Võtsin, kuni jaksasin!
Muidugi peab seda ütlema, et järgmiseks hommikuks lubatud torm, andis ennast juba õhtul märku ehk siis mu puri oli lõpuks üle, mis üle ja merekohina saatel läksime ära koju!
Ja ma teadsin kogu sõidu aja, et ma ei saa ära minna enne, kui ma olen täiesti tühjaks sõitnud, sest homme võis olla jälle päev, kus ma pean tormi tõttu kaldal istuma. Aga see on juba homme!
Info:
Koht: Laulasmaa
Tuul: 8-10m
Varustus: 100l+ 5,0m2
Aeg: 1,5 h

Leave a Reply