“Päris ametlik koolitund” 18.05.15

Meil oli grupis üks tütarlaps, nimega Eliko ja peab ütlema, et ta on väga kange naine. Väga suure tahtejõuga ja üldse igatepidi väga teadlik sellest, mida ta teeb. Ma pean siin silmas seda, et tema ei tulnud reisile niisama lobisema, ta oli esimesena vees ja viimasena veest väljas. Kohe kadestamisväärselt tubli surfisihiga! Tema eeskujul otsustasin samuti rohkem vees st vee peal viibida ja nii võtsin instruktor Adi käest koolituse. Koolitusest kuuldes liitus minuga veel meie seltskonnast huvilisi ja nii olime me lõpuks koolitusel neljakesi- mina, Katri, Karin ja Elena. Ja siis need teadmised tulid nagu oavarrest peale vihma- puri taha, jalad taha, puri ette jne. Freestyle trikid said arusaadavaks nagu imeväel. Ma tean nüüd mis asi on backwind, helitack ja clew first. No olgu, clew firsti ma teadsin, sest seda ma üks suvi harjutasin.
Peale kaldal ette näitamist suundusime koos Adiga vette, kus ta meid kõiki vajadusel juhendas. Päris põnev oli, ma ei saanud alguses mitte midagi aru, mis momendil ma pean oma jalad helitacki puhul taha viima ja siis ma ei saanud aru, mis on see õige moment purje ette viimiseks ehk kus kohas peab tuule suhtes olema laua esiots. Peale paari korda raalimist tuli see välja ja peab ütlema, et mulle meeldis see kohe hirmsasti. Eriti see, et pead ära tabama, kui palju võib purje tagumise käega endast eemale lükata, et sisse ei käiks. Üldse oli see üks väga hea tuule tunnetamise mäng. Clew firsti ma ei viitsinud väga harjutada ja backwindi samuti mitte, sest see tundus kuidagi ebahuvitav. Tuli välja ja midagi põnevat nagu ei olnud. Eks tuul oli väga vaikne ka, nii, et seda õiget teisel pool purje sõitmist ei saanud tunda.
Mulle meeldis, et ma ennast kätte võtsin ja otsustasin uusi asju õppida. Aga kõige rohkem ma tänan Elikot, sest ta tõesti innustas mind päevitamise asemel vee peale minema. Alati ei pea seal kihutama, on palju muud põnevat ka teha! Tubli Eliko!
Tund aega olime koos Adiga ja siis läksime lõunale. Õhtul otsustasin uuesti minna proovima. Tuul oli tõusnud, mis tähendas, et helitacki maandusin ma üle paari korra purjega vette. Pean muidugi avaldama saladuse, et ma käisin vee peal ilma vestita ja mu ainsateks riietusesemeteks olid müts, bikiinid ja päikeseprillid. Kui ma muidu suutsin ikka ise lauale jääda, siis korra maandusin siiski ka ise vette. Esimene mõte oli, krt mul pole ju vesti, teine mõte oli, et nüüd kaotan oma mütsi ja prillid ära, aga õnneks ma ei uppunud, sain kiirelt lauast kinni ja müts ja prillid jäid kah oma kohale. Vesi nirises ainult prillide tagant mööda nägu alla. Vastikult soolane oli ja püüdsin kogu hingest silmi mitte pilgutada ja hõõruda, et asi hullemaks ei läheks. Kuna mulle nüüd tundus, et helitack ei taha eriti välja tulla, siis harjutasin backwindi ja oi, kuidas see hakkas mulle meeldima. Lihtsalt nii äge on suruda purje vastu tuult, mitte seda kogu aeg tõmmata ja hoida. Ma ei saanud küll päris sotti sellest, kuidas kurssi peaks hoidma, aga selgus, et seda on siiski võimalik mõjutada õigel kohal seismise ja purje asendiga. Rõõm päevast oli piiritu!
Info:
Koht: Kefalos, Kos
Tuul: ca 5m
Varustus: BB L ja 4,5 ja 5,2m2
Aeg: 2h