“Surfilaager” 12-13.07.14

Selle suvine surfilaager oli minu jaoks täiesti teistmoodi ja eriline. Saab selles süüdistada vast ainult seda, et mai kuus instruktori paber taskusse sai. Paber paberiks, ega see kedagi koolitajaks tee, küll aga andis see mulle erakordse võimaluse olla surfilaagris mitte lihtsalt külaline, vaid hoopis tükkis tiimi liige. Kui midagi jäi segaseks, siis otse öelduna, mul paluti teha laagris surfiteooria algkoolitusi.
Ma olin tegelikult üllatunud selle pakkumise üle, aga ka väga rõõmus antud võimaluse üle. Minu jaoks väga olulise tähtsusega sündmus.
Valmistusin selleks, aga pean ütlema, et närv oli sees küll! Mitte iga päev ei ole vaja pidada loengut suurel arvul inimeste ees.
See selleks! Olin laupäeva hommikul kl 9 krõpsti kohal, värske ja valmis väljakutseks. Vastu tulid laagri väravas väga uniste nägudega tegelased ja kulus tükk aega, kuniks saime pargitud ja sisse seatud.
Sain veel ühe meeldiva üllatuse osaliseks, nimelt ulatati mulle korraldustelgist surfilaagri tiimi särk. No väga vahva oli eristuda. :).
Enne koolitust otsisin rannalt sobiva koha selle läbiviimiseks, sättisin asjad valmis ja jäin ootama koolituse algust. Püüdsin endas kasvavat ärevust maha suruda.
Kl 11.30 algavale koolitusele ilmus algselt üks huviline. Mis seal ikka mõtlesin, isegi sellele ühele tuleb koolitus teha, kui ta on kohale tulnud. Nii ma siis alustasin seal, veidi väriseval häälel ja kartlikult, mõeldes, miks nii vähe inimesi on. See tunne läks paarikümne minutiga mööda, sest selle jooksul kogunes koolitusele kokku üle 40 inimese. Päris suur ports. Koolituse lõpuks tundsin ennast juba täiesti vabalt ning viimane osa koolitusest möödus lihtsalt rääkides oma algusaja kogemustest, mida paratamatult enamus meist läbi elab. Naeru ja nalja oli palju!
Millega ma laagrisse minnes kohe üldse ei arvestanud, oli see, et peale teoorialoengute andmist võib tekkida seal huvilisi, kes soovivad võtta eraviisilist õpet. No jah, sellega sai siis niisama tsillimise mõte maha maetud. Minu terve laupäev koosnes õpetamisest ehk siis lihtsalt öeldes töö tegemisest, mis lõppes õhtul kl pool 8. Siis ma enam ei jaksanud. Lõuna oli vahele jäänud ja õhtusöögist ma ei suutnud mitte enam loobuda. Hea dieedipäev poole liitri veega.
Ärge nüüd kuskilt lugege välja kurtmist või nurinat, need olid lihtsad faktid ja tegelikult oli äärmiselt tore õpetada uusi huvilisi. Lisaks oli vahva see, et kõik, keda ma koolitasin, said kenasti selle pool viltuse maatuulega hakkama ning suutsid sõita tagasi kohta, kust nad alustasid. Nüüd olen ma pannud sõitma ka lisaks lätlastele, ühe ungarlase! 🙂
Õhtul toimus veel üks teoorialoeng ning seejärel sai juba järgmiseks päevaks pandud kirja järgmised huvilised.
Peale seda oli vabalt ja rivitult ja veetsin aega oma laagrisse kaasa võetud sõpradega, kes olid minu poolt suuresti unarusse jäetud. Õnneks saavad nad omale ise tegevuse leidmisega kenasti hakkama.
Järgmisel päeval alustasin kell 11, kuid kuna puhus täiesti maatuul, siis otsustasin ohutuse mõttes koolituse merel ära jätta. Oleks patt oma sõnadele täpselt vastupidiselt tegutseda ja kui keegi arvab, et mis see siis ikka on purjelauaga maatuulega algajana sõita, siis uskuge mind, see pole mingi naljategu ja pigem tuleks sinna mitte minna.
Nii ma siis hoopiski osalesin Martini koolitusel ja sain ise ka veidi teadmisi. Tore on selliseid professionaale kuulata. Mitte ainult spordist endast, vaid just tema isiklikest kogemustest ja kõigest põnevast, mis on juhtunud. Nt ma ei teadnud, et suurel kuumusel mastid väga kiiresti purunevad.
Mis oleks surfilaager ilma isikliku surfita? Polekski nagu laager! Mu enda varustus jäi Roostal vette kastmata, sest tuult ju ei puhunud, aga minu õnneks oli mõni, kes käis ka niisama seilamas ja nii sain sõbranna Eeva käest tema asju paari triibu tegemiseks. Jah, õnneks tuli see gliss ka ära, kuigi oli selline veidi lahja, aga päev sai kirja pandud ja surfilaager märgi maha, kui surf ja mitte ainult laager. Jalad muidugi külmusid hetkega, sest vesi oli keset suve 6 kraadi soe.
Korraldajad oskavad veelgi üllatada ja nii läksin koju väikeste meenetega surfilaagris toimetamise eest!
Selle suvine surfilaager oli täiesti uskumatult tore ja mitte millegi üle ei ole kurta! Mulle väga meeldis kõik, kogu korraldus ja muu! Suured tänud nendele ettevõtlikele, kes seda kogu asja haldasid ja vedasid ja korraldasid!
Absoluutselt täiesti fantastiliselt ülivõrdes tore! Aitähh, aitähh, aitähh!