Kui ei puhu, on paha, kui puhub liiga palju, on paha, lisaks tekk torgib ja padi on ka paha! Suhtumise küsimus vist, mulle tundub. Ehk siis on mõistlik mitte kuidagi suhtuda ja lihtsalt minna. Või on siis mõistlik suhtuda ja mitte minna või siis ikka vastupidi. Ühesõnaga puhus jälle neetult palju üle 10 meetri. Aga võib olla mul lihtsalt pole õiget purje ja sellepärast puhub liiga palju?
Igal juhul ma olin otsustanud minna Püünsisse isegi, kui puhub liiga palju. Lohutasin ennast teadmisega, et õhtuks lubas väheke seda raju vähemaks. Püünsisse jõudes ikka rajutas. Igaks setmeks juhuks läksin vaatama ja küsima, millega keegi peal oli või millega minnakse. Üldiselt ma ei küsi, aga kui rajutab, siis küsin. Sellel pole muidugi mingit mõtet, ainult see, et siis olen rohkem kindel, et mul pole neljasega midagi vees teha. No jah, sain oma kindlusele kindlust ja otsustasin väheke kaldal jokutada ja oodata tuule vaibumist. Panin asjad kokku- aeglaselt, panin riidesse- aeglaselt. Selle aegluse peale jõudis kuskilt kohale noormees Jüri, kes arvas, et mul peaks olema puri teistmoodi rigatud. Ma nati vaidlesin, sest olin ju Kristjani juures rigamise koolituse läbinud. No ma päris vaidlema ka ei hakanud, sest mine tea, äkki tal oligi õigus ja mu neljane puri hakkab paremini tööle, kui varem. Meele teeb muidugi rõõmsaks see, et keegi üldse viitsib võtta vaevaks ennast kellegi teise asjadega vaevamise. Ta oleks võinud ju kribinal krabinal vette minna, aga ta raiskas ikka suht palju aega minu purje peale, kuna see oli vaja kõik lahti kakkuda, et otsast masti veel rohkem välja lasta. Igal juhul sain ma lõpuks vette selle raju kätte, mis ei olnud ikka veel vaiksemaks jäänud. Tuli siis teha seda, mis mulle tavaliselt väga ei meeldi ehk kihutada kontrollimatult, täiesti püstises asendis, uks lahti. Jah, ma sain sõidetud, aga see vägikaika vedu tormiga ei ole teab mis hea tunne. Uhh, sellise ilmaga ma vist ei olnudki veel vees käinud- oli torm, siis paduvihm, jube naljakas muidugi, viskumine asjade peale, et need niisama ära ei lendaks, siis veidi vaikust, siis tuule suuna muutus ja siis jälle torm ja jälle paduvihm. Grande finale tuli vikerkaare ja päikeseloojangu taustal, kui tuul oli rajutamise veidi lõpetanud. No tore õhtu ja silmale ilus vaadata. Ja puri va beebi, käitus vähe paremini küll! Igal juhul sain ma sellega surfatud!
Info:
Koht: Püünsi
Tuul- ca 14m/ sek
Aeg: 1,5h
“Tormamine” 22.08.14
Leave a Reply